Eesti Kardispordi uudised

Eesti kardisport tähistab täna 60. juubelit!

Eestisse jõudis kardisport 1962. a, kui 7. jaanuaril peeti Tallinnas Komsomoli (tänasel Kalevi) staadionil lätlaste väikeautodega esimene võistlus. Esimeseks võitjaks, nagu ka esimese Eesti kartauto ehitajaks oli Taivo Sapas.

Samal aastal ehitati Põltsamaale spetsiaalne kardirada, mis oli esimeseks omataoliseks N. Liidus, rekonstrueerituna asub see Põltsamaal tänaseni. Peamisteks võistluskohtadeks olid esimestel aastakümnetel siiski tänavarajad, Tallinnas oli populaarseim sõidukoht Pirita Maarjamäe kolmnurk.

Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1963. a Kohtla-Järvel. Võisteldi kahes masinaklassis – 125 cm³ kartautodel pälvis meistritiitli Väino Allipere ning 175 cm³ tuli esimeseks vabariigi meistriks Edgar Niilson.

Esimestel N. Liidu meistrivõistlustel 1963. a Moskvas sai Allipere 175 cm³ klassis teise koha. Aasta hiljem, 1964. a. Harkovis esinesid eestlased juba võimsalt – Allipere võitis 125 cm³ klassi Viljar Kargu ees ja Villem Kutsar 175 cm³ klassi Niilsoni ees.

Esimeseks Kardisektsiooni juhiks sai Harald Nõmmik. Algusaastate tugevamad kardispordikeskused olid tootmiskoondis “Ühendus”, Kuusalu kolhoos, Tallinna Ekskavaatoritehas ja Põltsamaa.

1964. a. loodi Hillar Pappeli ja Harri Neemelaiu eestvedamisel Tallinna Pioneeride Palee juures kartautode osakond, mis jäi aastakümneteks noortetöö keskuseks.

1962. a. lõpuks jõudis endale kartauto ehitada 15 meest. Sealt alates kasvas kardispordi populaarsus jätkuvalt, saavutades suurima arvukuse 80-tel, kus võistlejate arv ületas 300 piiri ning huvilisi oli vähemalt teist samapalju. Kardisport on oma suurt populaarsust taastamas, Eesti meistrivõistlustel osales eelmisel aastal 120 sportlast, litsentseeritud sõitjaid oli 200, lisaks veel suur hulk harrastajaid.

Eesti kardisport on olnud edukas – N. Liidu meistrivõistlustel jäi eestlaste saagiks 17 meistritiitlit, lisaks rohkelt esikohti erinevatelt üleliidulistelt võistlustelt. Suurimaks saavutuseks on Marko Asmeri võit 2001. a. MM-i 7. etapil Belgias Mariembourgis. 2002. a. saavutas Asmer mitu poodiumikohta ja tuli meeskondlikuks maailmameistriks. Esimese tiitlivõidu tõi Eestisse Paul Aron, tulles 2018. a. Euroopa meistriks ja võites samal aastal mitmeid mainekaid suurvõistlusi. Rotaxi sarjas on saavutanud juuniorite maailma karikavõidu Kenneth Hildebrand, Kevin Korjus, Martin Rump ja Jüri Vips.

Eesti kardispordi algusaegade väljakutseks oli radade ehitamine, lisaks Põltsamaale valmisid 60-te lõpus Vändra ja Juuru ning 70-tel Vasalemma. 80-te plahvatus tõi murrangu ka radades, valmisid Rapla, Aravete, Otepää, Tabasalu, Õismäe ja Käina. Iseseisvusajal on need valdavalt rekonstrueeritud ja ümber ehitatud ning tänaseni kardisportlaste kasutuses. Seni ainsa päris uue rajana on lisandunud Lange, kuid käesoleval aastal on ka selles vallas oodata positiivseid uudiseid.

60-ne aastane Eesti kardisport on heas vormis, spordipüramiid toimib hästi. Järjepidevalt kasvab peale uusi sõitjaid, on tugev siseriiklik konkurents ning tipptulemused rahvusvahelisel areenil.

Palju õnne ja edu Eesti kardispordile!