Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #29

Uskuge või mitte, kuid ka meie selle nädala staariks on maailmameister. Vaid mõned nädalad tagasi oli meie külaliseks värske klassi KZ rootslasest maailmameister, täna aga ajab meiega juttu täiesti oma kandi mees. Hea küll, tõe huvides olgu öeldud, et päris ehtsat tiitlit ta küll ise siiski ei kanna, ehkki potensiaali olnuks selleks tema nooruspõlves küll ja veel. Tere tulemast meiega jutustama, Madis Laiv!

Madis on täna edukas tiimijuht ning üks hinnatumaid sõidutreenereid. Lisaks on ta täitnud mehaaniku vastutusrikast rolli klassi OK-Junior 2017. a maailmameistrile Dexter Pattersonile tema võiduaastal. Seega võib ka Madist ilma igasuguse naljata nimetada meistriks ja seda alal, kus lisaks tehnikale tuleb sarnaselt hästi seista hea sõitja ettevalmistuse ning kõige muu vajaliku eest. Eriti just kardispordis ei tule maailmameistriks igaüks ning eriti just kardispordis pole see võimalik ilma suurepärase mehaanikuta.

Madise enda kardisõitja karjäär oli aastaid varem aga olnud samuti edukas. Võistles ta suurtel tiitlivõistlustel, loputades tillukest jahedast Põhja-Euroopa riigist tulnuna maailma parimaid ajal, mil see veel nii tavaline polnud. Omal ajal oli ta aga olnud üks esimesi eestlasi, kes selle tee jalge ette võttis.

Madise mehaaniku ja treeneri talent on aidanud avastada ja avada nii mõnegi kohaliku sõitja talendi. Nimetama ei julge me neid siinkohal hakata, sest pika nimekirja juures on oht lihtsalt mõni ära unustada. Veel saavutusi? Hea küll: DHR Estonia senise nelja-aastase ajaloo jooksul on igal aastal võidetud Eesti meistritiitel, sekka ka mõni Soomest. Ainuüksi tänavuselt hooajalt toodi koju kaks tiitlit viiest. Ilmselt vist sai küll?

Meie vestluses ei räägi Madis palju, ehkki rääkida ju sellisel mehel ometi oleks. Kuid ometi avab ta omad kaardid traditsiooniks saanud küsimuste peale, kes on parim võidusõitja ning milline parim kardirada. Kas aga kujutate ette, kellele Madis Laiv enda unistustes ise kõige paremini tiimikaaslaseks passiks? Kõigest sellest ja paljust muust juba allpool.

Head lugemist!

 – Madis, täna teatakse sind eeskätt eduka tiimipealiku, mehaaniku ning treenerina, kuid kõige selle ette käib tegelikult veel tiitel kardisõitja. Räägi palun, kuidas sinu tee kardispordi juurde aset leidis?

“Esimese kardi sain omale 1993. a sügisel tänu Peeter Kallasmaale. Oma esimese võistlus tegin aasta hiljem ehk 1994. a Aravete kardirajal. Võistlesin Vene päritolu kardiga klassis Juku. Kuidagi nii see alguse sai.”

 – Kes on üldse olulisemad sind mõjutanud inimesed kardispordis?

“Olulistemaks inimesteks on mu vanemad ja Peeter Kallasmaa, kes mu selle ala juurde üldse tõid. Kindlasti pean ära mainima ka Janek Paberiti, kes oli mu esimeseks treeneriks. Täiesti alguses õpetas mind veel ka Toomas Kallasmaa.”

 – Olid üks esimese Eesti kardisportlasi, kes pärast oma esmast edu kodumaal välismaale võistlema läks. Tegid seda klassis ICA (tänane vaste klassile OK) tegelikult palju edukamalt, kui protokollid su tulemusi kajastavad. Millised on su mälestused sellest ajast? Kui keeruline oli maailma tippudele vastu astuda? Õppisid tollest ajast ilmselt palju, mida täpsemalt?

“Sain võistelda Ward Racing ridades ja kindlasti sain sealt väga palju kogemusi. Alguses oli kindlasti raske. Radasid olid palju ja need olid minu jaoks täiesti uued, veelgi olulisem ehk oli radade pidamine, mis oli Eesti omadega võrreldes meeletult palju suurem. Aga eks alguses oli ikka aukartus maailma kiireimate vastu, kuid vaid nii areng saabki toimuda. Arvan, et kõige enam andis väljas sõitmine just seda teadmist, kuidas rohke pidamisega sõita.”

 – Hilisemad aastad pärast kardisõiduga lõpetamist oled tegutsenud erinevates tiimides ning kandnud erinevaid ameteid. Oled töötanud koos koguni maailma tippu kuulunud sõitjatega. Ütle palun, milline on olnud sinu seni oluliseim roll ning saavutus seejuures?

“Eks kõik võidud ja tiitlid ole olulised, kuid kõigist kõige olulisemaks saavutuseks pean ma 2017. a klassi OK-Junior maailmameistri Dexter Pattersoni mehaaniku rollis olemist.”

 – Täna juhid Eesti üht edukaimat karditiimi DHR Estonia. Tänavu tulid DHR eest sõites Eesti meistriteks Meryl Peldes (Micro) ja Mark Dubnitski (OK-Junior). DHR on kodumaises kardispordis siiski suhteliselt uus tiim. Kuidas ja mis asjaoludel see alguse sai?

“Alguse saigi see siis, kui ma olin lubanud sõpradele, et kui tulen mehaanikuna maailmameistriks, siis teen oma tiimi. Pärast 2017. a MM-i sain kokku Taavi Toobaliga, kellega üheskoos selle mõtte ka teoks tegime. Oleme tänaseks tegutsenud 4 aastat ja igal aastal nii Eestis kui ka Soomes erinevaid tiitleid võtnud. Seega võib öelda, et oleme kenasti hakkama saanud.”

Madis Laivu ja Taavi Toobali loodud DHR Estonia on üks nooremaid meeskondi Eesti meistrivõistlustel. Vaatamata sellele on oldud väga edukad.

 – Tegelikult tuleks kasutada öelda “suurepäraselt hakkama saanud”…

“Jah, võib vist ka niiviisi väljenduda (naerab).”

 – Väga paljud sõitjad on sind nimetanud üheks olulisemaks persooniks nende kardispordikarjääri juures. Räägi palun lähemalt: kuidas treeneritöö üldse välja näeb? Kuidas üks inimene saab üldse teist õpetada kiiremini või paremini võidu sõitma?

“Ma arvan, et treeneri töö vajab alati natuke personaalset lähenemist. Erinevad sõitjad vajavad abi eri suundades ja eri valdkondades. Mõnda peab julgustama, aga mõnda peab tagasi hoidma. Eks kiiresti sõitmise üks suurimaid saladusi on ikka rohke treening ning pühendumine – niisama tulemust ei tule.”

 – See võib sulle kui tiimipealikule olla veidi ebaaus küsimus, kuid kui peaksid nimetama hetke väljapaistvaima Eesti kardisõitja, siis kes see oleks? Või on neid hoopis mitu?

“Ma nimetaks isegi kaks sõitjat: Ruben Volt ja Markus Kajak. Mulle meeldib nende mõlema juures just see, et neil on väga hea kohanemisvõime. Nad suudavad sõita erinevate masinatega ning kõikides oludes väga kiiresti. Ruben suudab täna sõita kardiga ja homme autoga, olles mõlemas väga kiire. Markus suudab sõita samal päeval klassis OK ja KZ, mis ei ole ometi lihtne, ning seejuures veel võita! Siim Leedmaa proovis viimasel etapil Aravetel sama teha ning pidi lõpuks tunnistama, et Markus poolt kordasaadetu oli võimas.”

Ruben Volt on Madise hinnangul üks talendikamaid noori võidusõitjaid. Täna võistleb Ruben juba peamiselt autodel.

 – Oled kardispordi sees olnud kümneid aastaid. Kuidas kardisport suures plaanis ajaga muutunud on? Või mis on samaks jäänud?

“Kardissport on kindlasti väga palju arenenud just tehnika poole pealt kuni arvutiga data tegemisteni. Varasematel aegadel ei teinud keegi mingisuguseid raami seadeid ega muud säärast. Samuti ei tegeletud sõiduõpetusega nii aktiivselt, kui seda täna tehakse.

Teisalt on aga palju siiski samaks jäänud. Parimad on ikka parimad ning võidusõit vahetum kui kuskil mujal.”

 – Meie viimane suur tiitel jääb aastasse 2018, mil Paul Aron võitis Euroopa meistritiitli. Millal eestlane uuesti midagi säärast võidab? Mida selleks üldse teha on vaja, et säärast tiitlit võita?

“Kui me räägime FIA-klassidest, siis võimalik, et Kajak võib olla sinna hetkel kõige lähemal. Aga nagu me teame, siis tehnikasport on väga kallis ning peamiseks takistuseks jääb paljudel just finantspool. Talente on meil aga palju ning sihipäraselt tööd tehes on võimalik ka tulemus ära tuua, selles pole küsimust. Töö all pean esiteks silmas kõva sõidutreeningut, välislaagreid ning loomulikult ka tasemega võistlustel osalemise.”

 – Kui peaksid nimetama mõned eeskujud maailma autospordist, siis kes nad oleks?

“Tänastest sõitjatest nimetaksid ma Verstappeni. Ta on kindlasti nauditavalt agressivne võidusõidus, aga ka maksimalist oma tegemistes kõiges, mis toimub raja ääres.”

Mark Dubnitski on värske klassi OK-Junior Eesti meister. Sirgub temast uus Verstappen, seda näitab aeg.

 – Kuidas hindad koduse kardisportlaste taset? Kui, siis millest meil puudu jääb ning kuidas seda edasi saaks aidata?

“Ma arvan, et arvestades meie riigi suurust ja võistlejate arvu, on meie tase väga hea. Oleme olnud erinevates kategooriates nii Euroopa kui ka maailmakarika võitjad (Rotax, IAME), Pauli tiitel on muidugi kõige krooniks.

Usun, et lisaks ülalnimetatule ehk treeningule, treeninglaagritele ja võistlemisele on oluline ka korralike radade olemasolu. Neid on siia üle pika aja taaskord tekkimas.”

 – Juba uuel aastal peaksid lisanduma nii Käina kui LaitseRallyPark’i rada. Milline on sinu hetke lemmik kardirada Eestis? Miks just see?

“Lemmikrada on vaieldumatult Aravete. Mis teeb selle just minu jaoks eriliseks, on raja reljeefsus.”

 – Kui saaksid unistada ükskõik mis perioodil ükskõik mis võistlustehnikal ükskõik kelle vastu võidu sõitmisest, siis millal, millega ja kelle vastu see toimuma saaks?

“Nimetaksin ehk suurimate sisepõlemismootoritega F1 ajajärgu, mil kasutusel olid veel V10-mootorid ning olid Kimi Räikköneni parimad aastad.”

 – Üks põnevamaid hooaegu tollest ajajärgust oli 2003. a…

“Jah, koos sõitsid siis ju Michael Schumacher, Juan Pablo Montoya ja Räikkönen.

Räikkönen võitis hooaja alguses oma tolle aasta ainsa etapi, Schumacher ja Montoya said aga mitu võitu. Räikkönen püsis tiitlivõidu jahis veel kuni viimase etapini tänu tolleks aastaks muudetud kvalifikatsiooniformaadile ja punktisüsteemile. Ilmselt kujutaksin end just sellesse hooaega sõitma näiteks Räikköneni tiimikaaslasena McLarenis.”