Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #17

Meie selle nädala staar on värske etapivõitja Olerex Eesti kardispordi meistrivõistluste kolmandalt etapilt Põltsamaal. Selles sündmusterohkes sõidus oli ta kui vana rahu ise, võttes võidu sõidult, kus justkui keegi teine seda võtta ei tahtnud.

Meie selle nädala staar on Mattias Ojapõld. Alles oma teist hooaega klassis Micro võistleval Mattiasel on aga lisaks etapivõidule ja poodiumikohtadele ette näidata teinegi kullaproov – ta on nimelt läinud hooaja laste hobikardisarja Talendid Rajale üldvõitja. Õnnestus tal see sarja läbi ajaloo kõige konkurentsitihedamal aastal ning olles ühtlasi esimene, kes sarja nii noorelt võitnud.


Ehkki Mattias on selge pretendent tänavusele klassi Micro meistitiitlile, ootavad suured saavutused teda aga alles ees. Mattiase seesmine tasakaalukus ning oskus jääda ka pingelistes olukordades külmalt kalkuleerivaks on teda juba aidanud suurte võitudeni ning aitavad ka edaspidi. Lisaks on talle abiks kardisõitjatest suguvõsa ning Vihur Teami eestvedaja Hanno Rajamets.

Klassi Micro start Olerex EMV III etapil Põltsamaal.

Meie tänases loos vastab Mattias juba klassikaks saanud küsimustele, kuid vastused, mida ta annab, ei pruugi olla sugugi nii ootuspärased. Kas on keegi, kelle lemmikrada poleks Aravete või lemmiksõitja Markus Kajak? Jah, see üks ja ainus saab olla Mattias Ojapõld. Mis või kes need siis on, loe täpsemalt altpoolt.

Head lugemist!

 – Mattias, terve su suguvõsa tegeleb ilmselt kardispordiga – su isa Mart, su onu Risto ning onupoeg Marten on kõik olnud kõvad kardisõitjad. On igati loogiline, et ka sinust on saanud kardisõitja, kuid kuidas sa ikkagi sattusid selle spordi juurde? Kas mäletad päris seda esimest korda, kui kardiga sõitsid?

“Olin umbes 5-aastane, kui onupoeg Marten alustas kardispordiga. Käisin kõikidel ta võistlustel kaasa elamas, õppisin tundma seda spordiala, erinevaid kardiradu ning kui jalad ulatusid pedaalideni, käisin tegemas esimesi sõite hobikardiga. Kõige esimene kardisõit toimus LaitseRallyPark’s, kus sõitsin lastekardiga. Minuga koos tulid rajale mu isa, onu Risto, vanaisa Raivo ja onupoeg Marten. See oli ainus kord kui lastekardiga sõitsin, kuna see oli liiga aeglane. Edaspidi kasutasime mitut pehmendust, et jalad suurel kardil pedaalideni ulatuksid. Käisime nendega koos palju sõitmas. Õppisin kiirelt, jälgisin teiste trajektoore ja püüdsin sabas püsida. 7-aastaselt läksin juba LaitseRallyPark’i kardikooli, kus sain esimesed kogemused võidusõidust. Kui Marten poleks kardiga tegelenud, siis ei tea, kas ma üldse praegu sõidaksin.”

Mattias Ojapõld on läbi aegade noorim Talendid Rajale üldvõitja.

 – Võitsid läinud aastal laste hobikardisarja Talendid Rajale. See oli sarja ajaloos esimest korda, kui sarja üldvõitja oli ühtlasi nooremate vanusegrupi võitja. Muu hulgas oli tegemist läbi aegade kõige konkurentsitihedama hooajaga, täpselt nagu tänavune hooaeg klassis Micro. Mida Talendid Rajale üldvõit sulle päris kardisporti silmas pidades andnud on?

“Talendid Rajale üldvõit tähendas mulle väga palju ja andis palju enesekindlust. Konkurents oli seal väga tihe ning kiireid sõitjaid oli palju. Kogemuse, mis sealt sain, on väga väärtuslik – ratas-rattas võidusõidud, möödasõidud jne. Tänu sellele olen täna kindlasti parem võidusõitja, naudin võidusõitu tihedas konkurentsis ning tulen toime võistluspingega.  Kõige olulisem, mis Talendid Rajale sarjast kaasa võtsin, on see, et ükskõik, mis kart sul on, võidelda tuleb lõpuni ja võtta vastavalt olukorrale maksimum.”

Talendid Rajale sarjas võisteldakse hobikartidel, mis loositakse sõitjatele – see teeb üldvõidu saavutamise erakordselt keeruliseks.

 – Ilmselt on momendil su isal kõige suurem roll selles, et oled edukas kardisõitja. Kui peaksid aga veel ühe olulise inimese nimetama, siis kes see oleks?

“Lisaks oma isale, kes on mulle treeneriks ja mehhaanikuks, on kardispordis oluline inimene minu jaoks Vihur Teami tiimipealik Hanno Rajamets, kes aitab ja toetab ning elab kaasa. Hanno aitab nuputada häid seadistusi, hooldab mootorit. Ka Ranno Kallas jagab häid nõuandeid ja on alati vajadusel abiks. Olen oma tiimiga väga rahul – koos vaatame üle trajektoorid, mõõdasõidu kohad, katmised jne. Lisaks sellele on meil ka vabal ajal koos tore olla.

Vaatamata noorusele on Mattias juba väga karastunud võidusõitja.

Lisaks tiimile on mind palju aidanud onu Risto ja onupoeg Marten, kes jagavad juhiseid, kuidas mingil kardirajal kõige targem sõita oleks. Ja minu ema ja vanaisad-vanaemad on alati toeks.”

 – Võitsid just Olerex Eesti meistrivõistluste kolmanda etapi. Kaks eelmist oli võitnud Meryl Peldes, kes su ees ka punktitabelit juhib. Ilmselt pead just teda võitma, kui soovid tänavusel aastal Eesti meistriks tulla. Kui palju sa üldse tähele paned, kelle vastu sa rajal võidu sõidad?

“Micros on palju kiireid sõitjaid, kes võiksid võita või poodiumile tulla. Enne starti jälgin, kes mu eest/kõrvalt/tagant stardivad ja püüan olukorda arvestades teha võimalikult hea stardi, sõidu ajal annan endast maksimumi, et sõita end nii heale kohale, kui võimalik. Võidusõidu ajal jälgin, kellest on vaja mööduda. Sõitjate stiilid on erinevad ja seega sõidu ajal otsustan, millal ja kuidas on parim aeg möödasõit sooritada, et see õnnestuks puhtalt. Sõidu ajal ma punktidele ei mõtle, aga pärast sõitu ikka hoian punktitabelil silma peal. Lisaks Meryl Peldesele on Micros kiireid sõitjaid veel, kel tasub silma peal hoida.”

Jaht meistritiitlile tõotab tänavu tulla karm. Põhisoosikuteks Mattias Ojapõld ja Meryl Peldes.

 – Kes on su lemmikvõidusõitja maailmast? Miks just tema?

Minu lemmikvõidusõitja on Verstappen, kuna ta on väga kiire. Ta on väga enesekindel ja teeb rajal ägedat võidusõitu. Vaatamata oma noorusele on ta sõitjana palju arenenud ja suudab nüüd vigadeta võidelda tiitli eest.

 – Kes on su lemmik Eesti kardisõitja?

“Minu lemmik kardisõitja on Karl-Markus Sei, kuna tema võidusõitu on alati põnev jälgida. Mõnikord tal eelsõitudes juhtub midagi, aga ta suudab rivi lõpust startides teha väga head sõitu ja jõuda poodiumile.”

 – Kui palju üldse võidusõitu jälgid? F1, WRC, MotoGP?

“Jälgin kõike ja palju. Ralli ja vormeli nädalavahetused veedame perega koos arvuti ja teleka taga ning jälgime hoolega. Ja pärast vaatan sõidud veel kordusest ka järgi. Minu igas päevas on võidusõit, kui võistlusi ei ole, siis mängin videomänge, ikka rallit või vormelit. Päris väiksena sain just tänu võidusõitjatele selgeks erinevad riigid ja lipud. Võib öelda, et olen võidusõiduga üles kasvanud.”

Kogu Mattiase pere on võidusõidufännid. Enne ise sõitma hakkamist elas ta kaasa onupoeg Marteni tegemistele.

 – Millega peale kardisõidu veel tegeled? Kuidas või kas neist aladest on kasu kardisõidu jaoks ja vastupidi?

“Kardisport on minu jaoks number üks, sellele pühendan palju aega. Ka kool on minu jaoks oluline, tean, et kui midagi soovin saavutada, tuleb alati pingutada. Vabal ajal mängin videomänge, loen raamatuid ning tegelen kergejõustikuga. Tegelesin aastaid ujumise ja jalgpalliga. Ma arvan, et igalt alalt on midagi õppida, kasvõi seda, mis sobib ja mis mitte. Kardis tunnen end väga hästi, lausa kõige paremini.”

Esimene klassi Micro etapivõit Meryl Peldese ja Oliver Söönurme ees.

 – Kui palju su koolikaaslased teavad sinu kardisportlase elust? Elavad nad sulle kaasa?

“Nad teavad sellest natuke, kuna olen teinud koolis paar ettekannet oma võistlustest ning üldse kardispordist. Nende jaoks on see väga teistmoodi, kui nende hobid. Minu kõige suurem kaasaelaja koolis on minu klassijuhataja Heidi.”

 – Mattias, mis on su lemmik kardirada Eestis?

“Lemmik kardirada Eestis on Põltsamaa, kuna see on kohati väga kiire rada, samas ka aeglane ja tehniline. Seal on vähe möödasõidu kohti võrreldes teiste radadega ning see teeb sõidu alati põnevaks. Seal on huvitav võidu sõita.”

 – Kirjelda palun, kuidas näeb välja sinu ideaalne võistlus?

“Ideaalne võistlus minu jaoks on siis, kui oleme saanud kardi väga kiireks, ma tean, et kõik toimib väga hästi, võidusõit käib ratas-rattas ning finišijoone ületan mina esimesena. Loomulikult oleks rahulikum, kui võidaksin pika edumaaga ning turvaliselt, aga siis ei oleks üldse nii põnev.”

Mattias on tänavuse hooaja peasoosikuid klassi Micro meistritiitlile.

 – Sinu onupoeg Marten oli veel mõned aastad tagasi samuti edukas kardisõitja, kuid tänaseks on ta algust teinud noorteralliga. Millised sinu unistused on: kas jätkaksid pigem asfaldil või liiguksid pigem ralli suunas?

“Praegu on seda raske öelda, mis tulevikus saab, mõlemad on väga põnevad alad. Minu suur unistus tulevikus on kindlasti olla võidusõitja, aga mis alal, seda näitab aeg. Hetkel olen väga rahul kardis ning naudin neid võidusõite.”

 – Mida kardisport sulle lisaks põnevale võidusõitmisele andnud on?

“Pikad sõidud mööda Eestit, ööbimised erinevates ägedates kohtades, uued sõbrad ja teadmised – see kõik on mulle andnud väga palju. Olen kindlasti iseseisvam ja enesekindlam. Kõige paremad päevad on need, mil olen kardirajal. Mulle väga meeldib peale trenni- ja võistluspäevi koos oma tiimiga aeg maha võtta. Selline koos olemine on väga lahe!”

 – Võistled täna klassis Micro, uuel aastal aga ilmselt juba klassis Mini ning seejärel OK-Junioris ning OK-s. Eranditult kõik tänastest F1 sõitjatest on läbi käinud sama teekonna ning tulnud Euroopa või maailmameistriks. Kas ka sinu unistuseks oleks võistelda ka Euroopa ja maailmameistrivõistlustel?

“Väike unistus ikka on, aga hetkel keskendun Eesti Meistrivõistlustele, aga kui tulevikus võimalus tekib, siis loomulikult võistleksin ka Euroopas ja mujal.”

Konkurents klassis Micro on erakordselt tugev.

 – Kindlasti on ka sinul tulnud ette raskeid hetki: oled pidanud katkestama, oled napilt võidust ilma jäänud jne. Läbi nende juhtumiste oled kindlasti palju õppinud. Mida soovitaksid neile, kes kardispordiga alles algust teevad ning kes veel ei tea, kuidas raskete hetkedega toime tulla?

“Rasketel hetkedel olen muidugi olnud kurb, aga saan aru, et võistlus on selleks korraks saanud läbi ja midagi enam teha ei saa, pole mõtet jääda halba kinni. Siis alati mõtlen juba järgmisele võistlusele, uuele võimalusele, kuidas saada paremini. Ütlen ikka endale, et tuleb lõpuni võidelda, ükskõik, mis positsioonil olen, tuleb võtta võimalikust maksimum.”