Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #15


Meie selle nädala staar on väga kogenud kardisõitja. Loomulikult käib tema nime ette tiitel Eesti meister ning ehkki viimased ajad on jäänud suurte võitude osas pisut tagasihoidlikumaks, on ta vaatamata KZ2-klassi meeletule konkurentsile tänaseni üks tiitlisoosikutest.

Oma esimesed sõidud kardiroolis tegi ta uskumatuna tunduva 4-aasta vanuselt. Vaevalt see saanukski teisiti minna, sest tema isal endal oli kümnendi pikkune kardisportlase karjäär selja taga. Tänase päevani esindavad nad Eesti kardispordis seda romantilist isa-poja karditiimi kuvandit, tehes seda seejuures väga edukalt.

Meie tänase nädala staar on muidugi Georg Kõss – KZ2-klassi üks kiiremaid võistlejaid. Oma vestluses räägib ta paljust muust peale võidusõidu, kuid lõppude lõpuks tiirleb kõik siiski ümber meie palavalt armastatud spordiala.

Head lugemist!

 – Georg, sa sõitsid esimesed meetrid kardiga 4-aastaselt, esimese võistluse tegid juba 6-aastaselt ning lõpetasid oma selle 4. kohaga. Kui palju ise mäletad oma esimesi sõite?

Kuna esimesed sõidud olid juba üle kümne aasta tagasi, siis mälestused neist on üsna hägused. Vanu pilte vaadates ja meenutades muidugi meenuvad killud erinevatest sõitudest, aga pean tunnistama, et ega ma palju eriti ei mäleta neist.

 – Su isa Tarmo on olnud pika karjääriga kardisõitja. Seega on selge, et tema on olnud sinu kardisõitjaks saamise teel kõige olulisem inimene.

Oma isa kõrvale on tõesti kedagi teist raske nimetada, kuna tema panus on olnud selgelt kõige suurem. Oleme algusest peale teinud seda sporti kahekesi ja läbi selle on see teekond olnud teiste sõitjate omast ka mõnevõrra erinev, kuna kogu õppetöö on tulnud omal nahal läbi katsetada. Isa kõrvale tuleks muidugi ära mainida ka oma pere, kes on minu sõitjakarjääri alati suhtunud suure toetusega, mis on igal spordialal läbilöömiseks väga suureks boonuseks kui mitte vajaduseks.

Ilmselt parim näide aastatepikkusest edukast isa-poja karditiimist: Tarmo ja Georg Kõss.

 – Spordil ja muul elul kipub sarnaseid jooni. Oled spordis edukas, oled ka eraelus-äris-õppimises edukas. Kuidas kardisport sind on aidanud paremaks saada väljaspool sporti?

Kardisport on mind muutnud kindlasti iseseisvamaks, mis on boonuseks igas valdkonnas. Mind on sundinud kardisport koolitöös rohkem pingutama, kuna alati on võistlemise eelduseks olnud see, et olen edukas ka koolitöös. Pidev pinge all võistlemine arendab inimeses ka võimet langetada kiireid kiireid otsuseid kriitilistes olukordades, mis on ärimaailmas läbilöömiseks ülimalt vajalik oskus.

 – Georg, oled aastaid sõitnud kõige kiiremat KZ2-klassi ja väga edukalt seejuures. Väga tugevate konkurentide vastu oled noppinud võite siit-sealt – üks kõige uhkemaid oli minu meelest võit Langel vihmas Kaspar Kallasmaa vastu. Meistritiitlit pole aga tulnud. Millest puudu on jäänud?

On olnud mitmeid võistlusi, kus olen suutnud näidata head kiirust ja see on ka enesekindlust tõstnud, aga tiitlist on puudu jäänud stabiilsus sõitude vahel. Alustades oli suur probleem ka startidega, aga tundub, et sellele oleme tänaseks leidnud lahenduse. On olnud ka mitmeid tehnilisi probleeme, mis on möödunud aastatel lootuseid tiitlile kõvasti pärssinud. 

Georg Kõss edestamas ülipõnevas duellis Kaspar Kallasmaad.

 – Sinu võistlusi jälgides oled eriti kiire just kvalifikatsioonides, võistlussõitudes on aga väga raske olnud oma kohta kaitsta. Millest see tingitud on?

Usun, et selle probleemi põhjustajaks on olnud minu sõidustiil, mis on mõnevõrra rehvikulukam, kui mõnel teisel. Eks olen selle kallal üritanud ka pidevalt tööd teha, aga aastate jooksul kujunenud harjumusi on väga raske välja juurida. Peamiseks edu valemiks KZ-klassis on minu vaatepunktist hetkel leida optimaalne suhe kiiruse ja rehvikulu vahel, et olla konkurentsivõimeline ka finaali viimasel kümnel ringil. Momendil on see teistel paremini õnnestunud, kuid jätkan tööd selle nimel.

 – Tänavu on konkurents KZ2-klassis erakordselt tihe. Kus positsioonil ennast näed hooaja lõpus?

Eks seda on veel raske ennustada, aga kuna tunnen, et minu hooaja-eelne ettevalmistus on mõnevõrra kesisem võrreldes uute tulijatega, siis loodan, et suudan oma kiirust pidevalt tõsta. Eesmärk oleks hooaja lõpuks pakkuda tihedat konkurentsi ka kõige kiirematele. 

 – Nimeta oma hetke lemmik Eesti kardisõitja?

Siinkohal tahaksin anda oma kiidusõnad Markus Kajakule, keda küll konkurendina on raske kiita, aga arvan, et ta on hetkel üks edukamaid Eesti kardisportlasi. Ta suutis teha OK-klassis väga suure arengu ja teda imetlema paneb see, kui kiiresti suutis ta kohaneda KZ2-klassiga ja olla mitte ainult eestis kiire. vaid näidata tähelepanuväärset kiirust ka juba esimestel rahvusvahelistel võistlustel. 

Konkurents on KZ2-klassis tänavu erakordselt tugev – kõik pildil olevatest võidusõitjatest on võiduvõimelised.

 – Nimeta oma lemmikvõidusõitja läbi aegade?

Ütleksin, et Niki Lauda, kuna ta suutis läbi oma karjääri hoida oma imagot ja ta ei lasknud oma saavutustel ennast muuta. Peale aktiivse sõitjakarjääri lõppu hinnati tema panust sellesse sporti ja tema teadmisi piisavalt, et ta sai jääda tiimidega koostööd tegema ja oma teadmisi noorematele edasi pärandama.

 – Kui palju üldse võidusõitu jälgid?

Pean tunnistama, et ei jälgi pidevalt mootorispordi eliitsarju, aga jälgin pigem ülemaailmseid kardisarju nagu WSK. Üritan võimalusel ka võistlustel kohapeal mõne tiimi koosseisus käia. Kuna olen juba pikalt tegelenud ka mehhaaniku tööga, on tekkinud võimalus käia WSK-l mehhaanikuna, mis annab võimaluse saada osa ka suurvõistlustest.

 – Võiks ka sinust kunagi saada tiimipealik?

Üritaksin esmalt saada ülikooliga ühele poole, aga olen viimasel ajal seda mõtet arendanud küll ja kui huvi alles ka paari aasta pärast, siis see täitsa reaalne võimalus.

 – Kallasmaa, Rammo ja Kajak olid läinud nädalavahetusel EM-l küllaltki heas hoos. Kas võiksime sind näha millalgi ka EM-l/MM-l osalemas? 

Selleks, et minna võistlema KZ-klassis rahvusvaheliselt, tuleb saavutada eelnevalt Baltikumis täielik sõidukindlus ja stabiilsus, mida siiani pole ma suutnud teha. EM-l või MM-l osalemiseks tuleks eelnevalt samadel radadel ka põhjalik treening läbi viia, et mitte minna sinna mütsiga lööma minna. See aga nõuab ka tuntavalt suuremaid kulutusi, kui kodusarjades võisteldes. Seetõttu ei pea ma seda momendil võimalikuks, aga muul juhul loomulikult sooviksin maailma parimate vastu võidu sõita.

 – Kui peaksid Eesti kardiradade tükkidest kokku panema oma lemmikraja, siis milline see oleks? Nt stardisirge Käina, esimene kurv Aravate, teine kurv Põltsamaa jne

Arvan, et kõik Eesti rajad moodustavad omamoodi terviku ja nende kombineerimine oleks eraldiseisvalt üsnagi raske. Samas kui peaksin mingitest Eesti radadest uueraja kombineerima, siis arvan, et kombineerikisin Aravete esimest kolme kurvi ja viimast s-kurvi ja Lange raja kiire algusega näiteks kuni neljanda kurvini. 

 – Mis on sinu lemmikrada Eestis, miks just see?

Ei olegi Eesti radadest selget eelistust, aga on hea näha, kui rajatakse uusi radu, mis teeb ka vanematele sõitmise huvitamaks ja ka mõne võrra raskemaks. Näiteks saab tuua Lange ja ka varsti valmiva Käina uue raja. Loodame, et lähiaastail on nendel radadel ka rohkem võimalusi võistelda.

Georg Kõss intervjuud andmas.

 – Kas eelistad kuiva või märga rada?

Enne KZ-kardiga sõitmist eelistasin märga peaaegu alati, aga nüüd isegi ei oska otsest vastust anda. Arvan, et märjal rajal olen enamasti kiirem, aga kuivaga on sõidud tihedamad ja põnevamad.

 – Kui oma kardikarjäärile tagasi vaatad, siis kes on olnud sinu kõige tugevam konkurent või keegi, keda kõige enam respekteerinud oled?

Kõige suurem austus on tekkinud sõitjate vastu, kellega olen noorest saati koos võistelnud. Osad on küll tänaseks aktiivse võistlemise lõpetanud, näiteks Leotoots ja Korjus, aga on hea meel üle mitme aasta taaskord Siim Leedmaaga samas klassis võistelda. 

 – KZ2-klassi kardiga sõit ei paista isegi kõrvaltvaatajale lihtne. Räägi palun, kuidas end füüsiliselt ette valmistad võistlusteks?

Isiklikult arvan, et parim treening on sõitmine. On kindlasti võimalik mahutreeninguga luua paremad eeldused pikkade finaalide sõitmiseks, aga kuna kardiga sõitmine nõuab väga spetsiifilist treeningut, siis arvan, et parim ettevalmistus on pidev treening rajal.

 – Su tiimikaaslane Karl-Markus Sei tegi eelmisel aastal suhteliselt eduka debüüdi Saaremaa rallil. Kas oma unistustes oled rohkem ralli või vormeli poole kaldu?

Ralli on minu jaoks sõitja vaatepunktist üsna kauge ala ja seepärast näeksin ennast pigem vormeli roolis. Võib-olla ei tuleks seda kitsendada isegi vormeilie, aga kuna tunnen ennast mugavamalt asfaldil sõites, siis tunduks loogiline jätk proovida sõita millegagi ringrajal. 

 – Oled kardispordis palju näinud ja kogenud. Anna mõni julgustav sõna alles alustavale lapsele/lapsevanemale.

Kindlasti on alustades tegu raske alaga nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Ega ükski tippsõitja ei ole olnud kõigest üle esimest korda rooli istudes. Kui on aga selle spordi vastu tõmme ja ka võimalused sellega tegeleda, siis kindlasti soovitan olla kannatlik, kuna mitmete edukate sõitjate puhul on näha, et läbilöök saavutati alles pärast mitut aastat võistlemist. Isegi sellel alal tippu jõudmata on saadud kogemused ja oskused erakordsed ja juba selle nimel soovitan ja julgustan kõigil uutel tulijatel sellele spordile võimalus anda.