Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #12

Meie selle nädala staari rubriik saab taaskord uue kuue. Ja millise veel! Meiega on täna vestlemas koguni kolm kardisõitjat ning neil kõigil on üks ühine nimetaja. Kui juuresolevale pildile vaadates arvasitegi midagi, siis arvasite valesti. Ja kui veel teist korda arvasite, siis arvasite ka sel korral valesti. Õige vastus on, et nad kõik on eranditult… väga kiired! 

Juhtumisi on nad kõik ka tüdrukud, kuid see mängib kogu asja juurest tühist rolli. Kui, siis ainult niipalju, et noori neide kohtab kardispordis kõikjal maailmas poistest harvem. Nii see paraku on ning seda enam väärib imetlust kõigi nende üksikute pealehakkamine ning südikus.

Meie külalisteks on täna Henrietta Olak, Carmen Kraav ja Mia-Mariette Pankratov – kõik pärit kiiretest otseveoliste klassidest OK-Junior ja OK. Kui mõtlete, et selle loeteluga kiired karditüdrukud piirduvad, siis eksite: tublisid tüdrukuid on teisigi ning nemad leiavad oma tee nädala staari rubriiki juba peatselt.

Henrietta, Carmen ja Mia-Mariette on kardispordis sees olnud aastaid. Ehkki nende nimel ei pruugi olla palju säravaid tiitleid, on nad oma kohalolekuga muutnud Eesti kardispordi palju naudivamaks ja põhjus peitub aga jällelgi eeskätt nende kiiruses. Nad on jõud, kellega peab arvestama igaüks, kel peaks jätkuma julgust rajale tulla. Mia-Mariette tulisus, Carmeni salapärasus ning Henrietta analüütilisus saavad igal rajal tõeliseks püssirohuks kohe, kui kustunud on stardituled! Kes ei usu, külastagu juba sel laupäeval Tabasalu kardirajal sõidetavad Olerex Eesti kardispordi meistrivõistluste teist etappi.

Carmen (nr 19) ületamas finišijoont napilt enne konkurente. Tasuks poodiumikoht mõne nädala tagusel etapil Raplas. Foto: Tõnis Krikk

Meie tänases jutuajamises avavad tüdrukud tausta, kuidas nad üldse sattusid spordi juurde, millega nad muul ajal tegelevad ning milline on nende lemmikrada. Lisaks loomulikult palju muudki.

Head lugemist!

 – Tüdrukud, suured tänud, et leidsite aega vestelda. Sarnaselt paljudele teistele alustasite oma sõitmisi laste hobikardisarjas Talendid Rajale. Küsin kohe alustuseks: mis asjaoludel üldse jõudsite kardisõidu juurde?

Henrietta Olak: “Esimest korda puutusin kokku hobikardiga 2014. a suvel, mil mu isa pakkus mulle mu igavuse peletamiseks välja idee LaitseRallyParki kardiga sõitma minna. Kohe, kui olin kardiga sõitu proovinud, hakkas see mulle meeldima ning nii areneski see järjest edasi: lasin ennast kardikooli kirja panna ja sealt läksin juba edasi ka võistlema.

Henrietta Olak võitmas oma esimest võistlust laste hobikardisarjas Talendid Rajale. Foto: Pille Russi

Mia-Mariette Pankratov: “Sugulased sõitsid karti ja ükspäev pakkusid mullegi proovida.  Läksime siis Põltsamaale proovima ja algus oli ikka väga hirmus: nimelt istusin sisse ja mulle unustati öelda, et gaas võib natuke peale jääda. Läksin rajale ja kohe esimeses kurvis vajutasin gaasi põhja ja panin kahe spinniga murule. Sellel hetkel oli see ikka väga hirmus, aga pärast seda proovisin hobikarti ja hakkas meeldima. Leidsime kardi sarja nimega Talendid Rajale, registreerisime end osalema ja sealt see alguse saigi.

Carmen Kraav: “Täiesti juhuslikult! Nägime kusagil Roli Motorsi hobikarditrennide reklaami ja millegi pärast tahtsin ma sinna minna. Trennides mulle hakkas ala aina rohkem meeldima ja ma sain ka tunduvamalt kiiremaks, pärast paari kuud soovitati meile osa võtta Talendid Rajale sarjast. Ma mäletan, et haarasin sellest mõttest väga kõvasti kinni ja vanematel ei jäänud muud varianti, kui lasta mul osa võtta. :)”

 – Talendid Rajale on äärmiselt konkurentsitihe kahel põhjusel: seal on palju osavõtjaid ja kõigil on kasutada samasugune (loosi-)tehnika. Mäletan, et olite kõik kiired kohe esimesest võistlusest alates, kuid nagu ikka, võttis esimese võiduni jõudmine aega. Carmen võitis sarjas kokkuvõttes kaks etappi, Mia-Mariette ja Henrietta mõlemad ühe – absoluutselt võimas saavutus teie kõigi poolt. Võidusõitjate käest ikka küsitakse, et kas mäletad seda hetke, mil said aru, et oled võimeline võitma?

Mia-Mariette (naerab): “Ei mäleta täpselt, aga see oli igatahes hea tunne ja see püsib minuga tänaseni.”

Carmen: “Ütleme nii, et enesekindlus oli mul suur: juba esimesest võistlusest alates uskusin, et ühel hetkel ma võidan. Tõsi, selleni läks natuke aega, aga ma ei pettunud, kuna konkurendid olid peamiselt paar aastat vanemad poisid, kellel oli seljataga ka juba pikem sõidukogemus.”

Carmen saavutamas ülekaalukat võitu Talendid Rajale 2016 etapil Kuningamäe kardirajal. Foto: Pille Russi.

Henrietta: “Mäletan, et poodiumikohtade kiirust näitasin juba aastal 2016, kuid selline võitmise mõte jõudis minuni aastal 2017, kui mitmel korral hea kvalifikatsiooni aja tulemusena ennast finaali stardikohaks esiritta sõitsin. Kuid siis jäi veel puudu võistluskogemusest ning võitu saavutada ei suutnud.”

 – Kas teadsite, et just teie tõttu kaotati Talendid Rajale sarjas mõneks aastaks ära tüdrukute eriarvestus? Te oliti lihtsalt niivõrd edukad, et poisid vajanuks endale eriarvestust.

Carmen: “Midagi olen ma kuulnud sellest. Olen uhke, et suutsime korraldada taolise olukorra selle sarja ajaloos!”

Henrietta: “Jah, sellest oli Talendid Rajale sarja tutvutustes toona juttu, tegelikult see ju nii ongi, sest küsimus ei ole enam võimetes, vaid motivatsioonis.”

Mia-Mariette: “Ei teadnud, aga poisid peaksid arvesse võtma, et tüdrukud võivad neile ära teha! Isegi, kui keegi seda ei oota.”

Mia-Mariette Pankratov ja Henrietta Olak osalemas koos Talendid Rajale hobikardisarjas. Foto: Pille Russi

 – Mia-Mariette, poisid võtavadki seda arvesse. Väga tõsiselt muuseas…

Mia-Mariette: “Parem oleks!”

 – Olete koos teineteise vastu võistelnud nii hobikardisarjas kui hiljem Eesti meistrivõistlustel ning mujalgi. Kui palju mõjutab rajal toimuv konkurents teie suhtlemist raja kõrval? Või kas üldse?

Henrietta: “Ma ütleks, et ükskõik kui head sõbrad me ka väljaspool rada ei oleks, näeme me rajal üksteist ikkagi nagu igat teist konkurenti. See, mis rajal toimub, jääb rajale ja mis väljaspool, jääb väljapoole. See, et koos võistleme, on mõjunud igati positiivselt, sest tänu sellele, et me raja ääres üksteist tihti nägime, hakkasime suhtlema ka väljaspool rada ja saime headeks sõpradeks.”

Mia-Mariette: “Olen Henriettaga nõus, et konkurents ei mõjuta meie omavahelist läbisaamist. Sa võid raja ääres kellegagi kas või parimad sõbrad olla, aga kui rajale saad, on kõik kõigi vastu ja seal ei ole viisakusteks aega.”

Carmen: “Ma vaataks asjale sellise pilguga, et me poleks kokku üldse sattunud, kui me poleks koos võistelnud. Aga suuremas pildis ütleks ma, et võidusõit suhteid eriti ei mõjusta. Kindlasti on kart muidugi jututeema, aga raskusi pole see tekitanud, pigem just ühendab meid.”

14.08.2020. Tallinn. Talendid rajale kardisõitjad tüdrukud Unibet kardikeskuses. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES

 – Kes on peale teie vanemate olnud seni kõige olulisemateks inimesteks, et olete kardispordis täna jõudnud siia, kus olete?

Carmen: “On palju inimesi, kellel on väga oluline roll selles, kuhu ma olen tänaseks jõudnud ja ma olen neile väga tänulik. Aga kui ma pean ühe nimetama, siis kindlasti Andrei Bersenev (Liqui-Moly Roli Motorsport) –  minu esimene treener. Tema oligi see, kelle juures ma oma teekonda alustasin nagu paljud teisedki.”

Henrietta: “Kindlasti üks olulisematest inimestest on olnud minu mehhaanik Martin Rump (TARK Racing), kes mind ka eelmine hooaeg palju abistas. Ta on kindlasti üks suur osa sellest, et suutsin enamusest vähesema sõidu- ja võistluskogemusega juba päris kiires OK-Junior klassis teistega võrdses tempos püsida. Muidugi pean ka tänama sarja Talendid Rajale korraldajaid, et selline sari loodi, kuna ilma selle sarjata poleks ma kindlasti siin, kus ma praegu olen. Minu esimene kokkupuude päris kardiga oli auhinnasõit, mille sealt sarjast võitsin. Seeläbi sain tuttavaks kogu TARK Racing tiimi ja Martiniga.”

Mia-Mariette: “Ma ütleks isegi, et sõbrad on mänginud olulist rolli, sest just nemad on mulle olnud suurimaks toeks läbi mu kardisportlase karjääri. Talendid Rajale sarjas osalemine ja seal esikolmikusse jõudmine andis suure tõuke astuda järgmine samm just võistluskardi suunal. Sugulastel oli selles ka oma roll, sest just nemad olid need, kes utsitasid edasi võistluskarti proovima.”

 – Harilikult ei näe me võidusõidus just palju neidusid. Kui aga näeme, siis on nad peaaegu eranditult kõik kiired. Millest see tuleneda võiks?

Mia-Mariette: “Ei oskagi öelda, aga nagu mulle ükskord öeldi, siis äkki ongi tüdrukud lihtsalt julgemad ja ei mõtle nii palju ja seal peitubki see kiirus… Või siis hoopis vastupidi? Ah, kes teab…”

Mia-Mariette võidutsemas oma EMV-debüütetapil. Foto: Tõnis Krikk


Henrietta: “Kuna peab tõdema, et paljusi neidusi mootorisport niiväga ei köida, siis neid keda see köidab, köidab see palju. Kiirus ei tule minu arvates niivõrd võimete erinevusest, vaid panustamisest treenimisse ja võidusõitu ja see omakorda sõltub isiklikust motivatsioonist ja ka andest. Nii et kui sul on piisavalt tahet, motivatsiooni ja annet, siis ei ole vahet, kas oled tüdruk või poiss.”

Carmen: “Ma täpselt polegi kindel selles. Ma ütleks, et kuna Eestis on üldiselt päris hea tasemega sõitjad, siis ega ka tüdrukud nende seas erandid pole. Kui mõelda Eesti sõitjate peale üleüldse, siis meid on vähe, aga on nii mõnedki, kes teevad maailma tasemel tublisid tulemusi.”

 – Meie kardiringkondade inimesed oleme harjunud, et meil on kiired tüdrukud. Kui palju teie sõbrad-tuttavad-klassikaaslased teavad, et tegelete võidusõiduga?

Carmen: “Oleneb inimesest: osad elavad väga kaasa, teised ei tee väljagi.”

Carmen võistlemas Eesti meistrivõistlustel klassis OK-Junior. Foto: Tõnis Krikk

Henrietta: “Sõbrad, kellega suhtlen, on teadlikud, et tegelen sellise alaga ja tagasiside sellele on olnud vägagi positiivne. Nad arvavad, et see on väga lahe ala ning nad elavad mulle kaasa ja soovivad alati, et ma iga võistluse võidaks.”

Mia-Mariette: “Minu sõpradest paljud ei teagi, aga alati on kardisporti suhtutud põnevuse ja huviga. Esitatakse palju küsimusi ja tahetakse ka proovida.”

 – Üks naljakas küsimus ka: kui palju ise olete tunnetanud, et poistele ei meeldi teist rajal tahapoole jääda? Võin öelda, et neile eriti ei meeldi see… Kuna Mia juba juhtis teema sinna, siis las ta vastab palun esimesena.

Mia-Mariette: “Isade nägudest pärast võistlust on kohe näha, et ikka väga ei meeldi küll. Ja muidugi poiste enda nägudest. Aga mulle on enne öeldud ka, et kui rajal peaks tüdruk neist ette poole saama, siis tehakse kõik, et oma au hoida ja siis tuleb suruda nii kiiresti ette tagasi, kui võimalik.”

Mia-Mariette tänavusel Olerex Eesti kardispordi meistrivõistluste esimesel etapil Raplas. Foto: Tõnis Krikk


Carmen: “Eks seda ole vahel näha. Arvan siiski, et see käib täpselt samamoodi ka teistpidi.”

Henrietta: “Eks tuleb ikka selliseid sõitjaid vahel ette, et kui muud üle ei jää, et siis jõuga mööda saada. Et mitte mingi hinna eest tüdrukust tahapoole jääda, siis näiteks ta juba parem rajalt välja suruda või tagant puksida. Õnneks palju selliseid kogemusi mul ei ole olnud, kuid ei saa öelda et kogemused täielikult puuduksid.”

 – Tüdrukud, luban, et nüüd tuleb viimane “tüdukute”-teemaline küsimus: millega te väljaspool võidusõitu tegelete?

Henrietta: “Päris varajasest lapsepõlvest olen tegelenud laulmise ja pillimängimisega ning mitmeid aastaid mänginud ka tennist ja tegelenud akrobaatika ja cheerleadinguga. Samas alates juba hobikardi ajast on kardisõit olnud minu jaoks väga tähtsal kohal, eriti just eelmisel ja käesoleval hooajal.”

Henrietta rajal eespool Carmenit ja paljudest teistest konkurentidest. Foto: Tõnis Krikk

Carmen: “Pean tunnistama, et pühendan kogu oma aja autospordile (sealhulgas jõutreeningud jne).”

Mia-Mariette: “Eks ega võistluste kõrvalt ei tohi sõpru ära unustada, nii et peaaegu kogu oma vaba aja kulutan nendega koosolemisele.”

 –  Vaevalt, et mõni poiss ütleks, et teie olete tema lemmikkardisõitja, kuid teil ei ole sellest pääsu. Kes on teie lemmikkardisõitja?

Carmen: “Ei oska kedagi kindlat välja tuua, sest Eestis on mitmeid häid sõitjaid.”

Henrietta: “Ma ütleks, et mul ei ole ühte kindlat lemmikut, kuid kindlasti on meil Eestis palju talendikaid ja kiireid sõitjaid, kellelt on palju õppida.”

Mia-Mariette: “Mul ausalt öeldes ei olegi lemmikut kardisõitjat, aga kindlasti on mõni silma jäänud.”

 – Ja need mõned oleks?

Mia-Mariette (naerab): “Jätan siiski enda teada…”

Mia-Mariette võistlusjärge poodiumiintervjuu. Foto: Tõnis Krikk

 – Kes on aga teie lemmikvõidusõitja läbi aegade?

Henrietta: “Sellele küsimusele mul ka otsest vastust ei ole, kuid hindan kõrgelt meie Eesti noormeeste saavutusi, kes on vormelitele jõudnud. Eestist sinna jõuda on paraku päris keeruline.”

Carmen: “Iidolit otseselt pole, kuid jälgin Lewis Hamilton‘i, kuna ta sõidab väga stabiilselt ja tema eeliseks lisaks erakordsele talendile on tema suur kogemustepagas.”

Mia-Mariette: “Mul ei ole sellist ühte kindlat sõitjat. Minu maitsemeeled on väga muutlikud ja need muutuvad iga päevaga.”

 – Kui palju üldse väljaspool enda sõitmisi autosporti jälgite?

Carmen: “Kui saan, siis ikka jälgin põnevusega.”

Mia-Mariette: “WRC-d ma küll kunagi maha ei maga ja see on kindel. Sama on F1-ga. Kui aega jääb, vaatan F2 ja F3 ka ning elan Jüri ja Pauli sõitudele kaasa.”

Henrietta: “Jälgin peamiselt ainult F1 etappe, kuid olen kursis ka WRC ja eriti just Ott Tänaku tulemustega.”

Henrietta (nr 18) ja Carmen (nr 19) klassi OK-Junior stardisaginas. Foto: Tõnis Krikk

 – Tüdrukud, nimetage oma lemmikrada Eestis?

Henrietta: “Ma ütleks, et minu lemmikrada on Aravete, kuna see sobib hästi mu sõidustiilile, see on huvitav ning mul on selle rajaga palju häid mälestusi.”

Carmen: “Minu lemmikrajaks on samuti Aravete, sest see on kiire ja seda on mõnus sõita. Samuti ei hakka seal igav, alati saab saada kiiremaks ja rada annab aluse ka huvitavatele võitlustele konkurentidega.”

Mia-Mariette: “Olen teistega nõus, et kindlasti on lemmikuks Aravete. Aravetel toimus ka mu üleüldse esimene võistlus võistluskardiga – kindlasti absoluutne lemmikrada.”

 – Sõidate täna võistlusklassides OK-Junior ja OK. Neis klassides sõidetakse ka Euroopa ja maailmameistrivõistlustel. Millal ja kas võiksime teid seal kohata?

Mia-Mariette: “Kui võimalus avaneb, siis muidugi.Seda võimalust ei laseks ilmselt keegi käest.”

Carmen: “Oleme mõelnud selle peale ja üks hetk tahaks ära proovida, aga kindlasti vajab seal osalemine suurt ettevalmistust ja planeerimist.”

Henrietta: “Soov maailmameistrivõistlustel osaleda on mul väga suur ning kui võimalus tekib ja asjaolud seda võimaldavad, siis kindlasti.”

 – Carmen võistleb paralleelselt kardile juba ka kereautodel. Kui saaksite valida, siis kas sõidaksite pigem rallit või ringrada?

Henrietta: “Mina jääksin kindlalt ringraja juurde, see köidab mind rohkem, kuna rallis ei ole sul võimalust kellegist rajal möödasõitu sooritada ja sellist koos sõitmist ei ole, mis mulle palju huvi pakub. Aga ka sõdutehnika poolest eelistan siiski ringrada.”

Mia-Mariette ja Henrietta lihtsamaid ralliautosid proovimas LaitseRallyPark’s. Foto: Pille Russi


Mia-Mariette: “Ma eelistaks samuti ringrada. Kuna kui ma peaks rallit sõitma, siis ma poole aja ilmselt karjuksin seal autos – see tundub sedavõrd ebanormaalsena lihtsalt.”

Carmen: “Ringrada on mu isiklik eelistus.”

 – Ja nüüd on aeg teiseks naljaküsimuseks: kes teist kolmest kiireim on?

Mia-Mariette: “Muidugi mina. Mis valikut seal ikka on?”

Carmen: “Sellele küsimusele otsest vastust pole, igaühel on oma plussid ja miinused. Kuid eks tulemused räägivad enda eest…

Henrietta: “Eks sellele on päris raske vastata, sest kui aus olla, siis päris identseid sõidutungimusi (mille käigus saaks siis vaadata, kes kõige kiirem on) on peaaegu võimatu saavutada, sest selle jaoks peaksid olema kõigil sama mootor, sama raam jne. Kindla vastuse saaks leida, kui ühe ja sama kardiga samades tingimustes kordamööda sõita.”

 – Tänud, tüdrukud, mulle meeldisid kõik need vastused. Räägime aga nüüd tänavusest hooajast: kindlasti on teil tänavuse Olerex Eesti meistrivõistluste osas isiklikud eesmärgid. Millised need on?

Henrietta: “Minu selle aasta eesmärk oleks jõuda klassis OK üldedetabelis poodiumile, kuna esimese etapi kiiruse järgi vaadates võiks see olla täitsa tehtav.”


Mia-Mariette: “Oleks tore, kui kõik sujuks ideaalselt ja hooaja lõpus oleks meistritiitel käes, aga raskuseid tuleb ikka ette, nii et proovib lihtsalt endast parima anda.”

Carmen: “Eesmärgiks on saada võimalikult hea tulemus ja anda endast maksimum. Aga eks tahaks ikka poodiumile saada.”

Carmen andmas intervjuud eelmise aasta Eesti meistrivõistluste etapil. Foto: Tõnis Krikk

 –  Spordist saab palju rõõmu, kuid tihtilugu tuleb see läbi rohkete pettumuste. Kõige lõpuks jääb aga ikka alles mingi mälestus, mingi teadmine. Kumb teid lõpuks rohkem õpetanud on: kas võit või kaotus? Millest rohkem õppinud olete?

Carmen: “Ma arvan, et kaotustest olen õppinud rohkem, kuna neid on olnud päris palju ja need on väga meeldejäävad. Alati saab oma vigu parandada ja ennast arendada.”

Mia-Mariette: “Kaotusest. Kaotused on alati rasked, eriti kui juhtub nii ,et masin veab alt ja sa ei teinud ise midagi tegelt valesti. Aga kaotused on õpetanud mulle, et nendest tuleb üle olla ja tuleb tugev püsida ja neist ka õppida.”

Henrietta: “Kuna minul ei ole võit tulnud elus lihtsalt ning olen pidanud palju leppima kaotuse ja ebaõnnega, siis on mind millegipärast just võit kõige rohkem õpetanud. See on mulle õpetanud, et kui sa väga midagi tahad ja ka selle kallal palju vaeva näed, siis varem või hiljem see ka sinuni jõuab.”

Henrietta enne starti eelstardialas mehaanikuga nõu pidamas. Foto: Tõnis Krikk

 – Kirjeldage palun oma ideaalset võistlust. Mis tingimused täidetud peavad olema?

Mia-Mariette: “Ideaalne võistlus… Minu ideaalsel võistlusel võiks kohe kindlasti olla: kiire ja tehniline rada koos languste ja tõusudega, ideaalses tasakaalus kart, rada võiks olla kuiv, ja mina muidugi esimene! See oleks ideaalne võistlus.”

Carmen: “Heaks võistluseks loen ma võistlust, kus ma tunnen, et andsin endast kõik, samuti pole erilisi pingeid telgi all ja tulemus tuleb hea.”

Henrietta: “Minu ideaalne võistlus oleks võistluspäev, kus ma võidan, kuid seda teha ausalt ning tänu minu heale kiirusele. Sooviksin, et võit ei tuleks lihtsalt, vaid et oleks palju pundisõitu rohkete võistlejatega. Võiks muidugi olla ka päiksepaisteline ja soe ilm. :D”

Mia-Mariette aastaid tagasi oma ideaalsel võistlusel, sest selle ta võitis. Foto: Tõnis Krikk


 – Tüdrukud, suured tänud teile vestluse eest! Andke lõpetuseks palun mõni julgustussõna näiteks mõnele alles alustavale noorele tüdrukule.

Henrietta: “Et kardisõidus (tegelikult kehtib see ka iga tegevuse juures) edu saavutada on väga oluline palju harjutada, aga seda tuleb teha targalt ja hea juhendaja on kindlasti abiks. Kui huvi on, siis tasub alati proovida.”

Mia-Mariette: “Vahet pole, kes on sul ees või taga, sest karta ei tohi kedagi. Ja soovitan alustades mitte rajalt välja sõita, sest karti on väga tüütu pärast puhastada.”

Carmen: “Minu soovitus oleks, et kui sa kahtled, kas tahad proovida või mitte, siis proovi ikka. Kui sulle ei meeldi, võid alati ära lõpetada, aga ära kunagi lase võimalust käest.”