Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #37

Meie selle nädala staari rubriigi külalise kohta võiks öelda, et ta on kui meie päris oma kodustatud soomlane. Sõitnud terve oma teadliku elu Eesti meistrivõistlusi, pole tema tulemused paljuski lausa legendaarseks saanud ebaõnne tõttu olnud ehk nõnda säravad, kui tema perekonna pühendumus nende saavutuste poole püüeldes. Olgu meie siiraks privileegiks pidada maha see tore jutuajamine Eesti kardisporti sedavõrd armastava välisvõistlejaga, kelleks on loomulikult ei keegi muu kui Meri Levula.

Kes küll ei elaks kaasa Meri edenemistele Eesti meistrivõistlustel! Nagu näha, ei ole see küsimus, vaid sedastus, sest kui peaks koostatama populaarseimate sõitjate edetabel, oleks heledepäisele Soome tütarlapsele koht esikolmikus tagatud. Seega on Eestis sõitmisel üks kindel põhjus olemas.

Eestis sõitmisel on Meri ja tema isa Tapani ning ema Satu hinnagul aga ka sootuks objektiivsemaid eeliseid, sest lugu peetakse meie korralduskultuurist, sõbralikest sidemest tiimide ning ametkonna vahel. Loomulikult on aga tähtsal kohal meie võistlejate tase, mis ei jää maha kodusest Soome meistrivõistluste tasemest.

Lisaks Olerex Eesti meistrivõistluste sarjas klassis OK-Junior saavutatud hooaja üldarvestuse 5. kohale oli Meri möödunud aasta tipphetkeks kuuelt kontinendilt päris tüdrukute seas maailma 14 parima sekka valimine, mis tõi kaasa osalemise FIA ja Ferrari Academy poolt Prantsusmaal Paul Ricardi ringrajal toimunud Rising Stars Junior Shoot Out üritusel.

Meri Levula eelmise aasta lõpus FIA noorte tähtede leidmise üritusel Paul Ricardi ringrajal.

Kui küsida, et kes on Meri Levula lemmikvõidusõitja ning milline lemmikrada, siis nende osas suuri üllatusi oodata pole. Või siiski? Aga kõigest lähemalt juba allpool.

Head lugemist!

 – Meri, nagu ikka, alustame kohe päris algusest. Kuidas sa sattusid üldse kardispordi juurde?

“Mu isa ja ema olid rallispordiga tegelenud juba aastakümneid enne minu sündi. Alustasin motokrossiga 3-aastaselt, kuid 4-aastaselt sattusin autodest rohkem vaimustusse ja sain oma esimese kardi. 5-aastaselt jooksin esimest korda klassis Cadet. 7-aastaselt võitsin oma esimese võistluse Cadet-klassis Hankos 11. oktoobril 2015. aastal. Pärast seda võitsin kaks sarja: legendaarse Keimola Cupi ja teisipäevase turniiri Kimi Räikköneni kodurajal Bemböles.

 – Loomulikult kõik välisvõistlejad on Eestis oodatud, eriti veel perenimega Levula. Sina ja su vanemad olete võistelnud siin aga sedavõrd kaua, et keegi isegi ei näi mäletavat, millal alustasite. Aita meid palun, millal toimus su esimene võistlus Eestis?

Isa oli lubanud, et kui sõidan kodus välja häid tulemusi, saan osaleda ühel välisvõistlusel. Ja nii läksimegi esimesele võistlusele välismaale ehk siis Eestisse. 2016. aastal sõitsime Tabasalu rajal toimunud Eesti meistrivõistluste etapil esimest korda klassis Cadet. Võistlus oli tõesti raske, aga läks hästi ja võitsin selle.”

 – Aga miks ikkagi Eesti meistrivõistlused?

“Märkasime, et konkurents Eestis on tihe ning meeskonnad töötavad professionaalselt ning ollakse väga hea suhtumisega selleks, et läbi lüüa. Armusime sellesse, kuidas eestlased sportlikus plaanis asju ajavad. Siin ei ole võitja ette selge nagu Soomes, vaid kõik näevad saavad edu nimel tulemuslikult vaeva näha. Sellises keskkonnas tahtsime ka meie sõita ja ennast arendada. Sellest ajast peale oleme sõitnud ka Eesti meistrisarja ning oleme nautinud iga hetke.”

Meri ja isa Tapani esimest korda Eesti meistrivõistlustel 2016. aastal Tabasalus.

 – Kes on sinu lemmiksõitja ja miks?

“​K​ardis imetlen kõige rohkem Markus Kajakut (mitmekordne Eesti meister, kahekordne Eesti aasta parim kardisõitja). Ta on ühtaegu väga kiire, kuid ka tema sõidujooned on ülitäpsed. Lisaks on väga järeleandmatu ja sitke võitleja, kuid rajalt väljas tagasihoidlik ja sõbralik vestluskaaslane. Ringrajasõitjatest on minu lemmikuks Emma Kimiläinen, kes on ka minu mentor ja treener. Ta on Markusele väga sarnane ehk siis väga vastupidav ja tugev võitleja.”

 – Mis on sinu lemmikrada Eestis ja miks?

“Minu lemmikrada on Aravete, sest seal on kiired ja ülitehnilised lõigud.”

 – Sinult kui Soome võidusõitjalt on kajastuse tasakaalu huvides absoluutselt paslik uurida, mille poolest erinevad Eesti ja Soome meistrivõistluste sarjad?

“Soome meistrivõistluste sarjas on palju sõitjaid, tase on väga tugev, kuid on ka paar suurt meeskonda, kelle suur eelarve võimaldab võistlejaterivi esiotsa ära hõivata. Aga võistlusi teevad amatöörid ja võistluste korraldajad vahetuvad etapilt etapile. Võistlused Eesti meistrivõistluste sarjas toimuvad samas professionaalselt ja reeglid on ühelt võistluselt teisele selged, tugeva ja ühtse korraldusmeeskonna meeskonna poolt loodud ja seega alati kõigile osapooltele ootuspärased. Kõik töötavad koos ja asju aetakse väiksemas grupis, muutes kõik selgemaks ja lihtsamini käsitletavaks.”

 – Soome on tuntud oma meeletu hulga tipptasemel ralli- ja ringrajasõitjate poolest. Nende hulgas on palju maailmameistreid, viimasena lisandus sinna klassi OK 2021. a maailmameistriks tulnud Tuukka Taponen. Viimastest aegadest on Eestil vastu panna kaks säravat tulemust: Ott Tänaku 2019. a autoralli​ ​maailmameistri tiitel ning Paul Aroni 2018. a Euroopa meistritiitel klassis OK-Junior. Kui rahvaarv kõrvale jätta, siis kas Eesti jõuab tiitlite osas kunagi Soomele järele?

“Eestis tehakse asju õigesti ja Eesti kardisport on pidevas arengus. Tõsi, Eestis on sõitjaid vähem, kuid kindel on see, et Ott Tänak ja Paul Aron pole mitte viimased meistrid, vaid ikkagi esimesed.

Väikeses riigis peavad kõik meeskonnad hästi koostööd tegema, nagu on ka praegu tehtud. Eestil on hea süsteem uute talentide otsimiseks, aga võib-olla annaks rakendada ka tippsõitjate rakendamist nooremate sõitjate edasi aitamisel. Sooviksin väga oma treeneriks Markus Kajakut (naerab)!

Soomega oleks hea ka edaspidi koostööd teha, ehkki meil juba on hea koostöö, me usaldame Eesti autosporti ja sellepärast me siin ka sõidame.”

Isa Tapani on Meri mehaanikuks olnud kogu kardisõidukarjääri vältel.

 – Kardisport nõuab tugevat füüsilist ettevalmistust. Peale sõidutrenni enda, mis trenni sa enda vormis hoidmiseks teed?

“Talvel treenin paar korda nädalas siserajal, samuti arendan oma vormi mitmel päeval nädalas sörkjooksu ja üldfüüsilist trenni tehes. Vabal ajal mängin ka sulgpalli – see on hea just kordinatsioonile.”

 – Kardisport on üks väheseid spordialasid, kus tüdrukud-poisid võistlevad koos. Kard​i​radadel olev tüdrukute arv on aga jätkuvalt tagasihoidlik, mitte ainult Eestis, vaid kõikjal maailmas. Samas on need meie vähesed väga kiired ja tublid. Millised on sinu mõtted, mida annaks ära teha, et muuta kardisport tütarlaste seas populaarsemaks?

“See on üks oluline asi, et tüdrukud esiplaanile tuuakse. Need tüdrukud, kes kardiga sõidavad, on selles enamasti päris osavad, kuid tõsi on, et naisvõistlejaid on momendil vähe. Arvan, et hea eeskuju on oluline. Kui kellelgi õnnestub, julgevad ka teised uskuda oma potentsiaali.

Maailm muutub kogu aeg ning usun, et ka tüdrukuid tuleb selle spordiala juurde rohkem. Eestis on tüdrukutel asjad paremini kui paljudes teistes riikides ja Eesti on seetõttu juba praegu head eeskuju näitamas.”

 – Millist rolli kannab kardisport sinu igapäevaelus?

“Kardispordil on minu igapäevaelule olnud suur mõju, see on õpetanud mind tervislikult toituma, sportima ja näiteks mõistma võõrkeelte õppimise tähtsust. Samuti julgustab see ka muid asju lisaks õppima ning hoiab mind kasvõi hetkeks telefonist ja muudest seadmetest eemal.”

Klassis OK-Junior oli eelmisel hooajal stardis kaks tüdrukut: Meri Levula ja Mia-Mariette Pankratov. Hooaja lõpetasid nad vastavalt 5. ja 4. kohal.

 – Kui saaksid võistelda ükskõik kelle vastu, ükskõik mis autodel, ükskõik mis ajastul jne, siis milline see võidusõit välja näeks?

“Kui saaksin valida mis tahes ajastu, siis valiksin praeguse F1 sarja ja sõidaksin ratas-rattas Max Verstappeni ja Lewis Hamiltoni. Autoks valiksin Red Bulli.”

 – Millised on su tänavuse aasta plaanid?

“Eesti meistrivõistluste eesmärgiks on jõuda sarjas TOP3 parimate hulka. Sõidan ka Soome meistrisarja ning ilmselt ka EM- või MM-võistlusi.”

 – Soome rallisõitja Teemu Suninen oli maailmaklassi kardisõitja, enne kui temast sai WRC-sarja äss. Meie oma Ott Tänak sõitis oma esimesed meetrid kardiga ja kart on olnud stardiplatvormiks peaaegu kõigile tänastele tippudele – olgu nad ralli- või ringrajasõitjad. Kuidas sa ennast näed – oled rohkem ralli- või vormelitüdruk?

“Kardisport on kui mootorispordi põhikool. Olen ise võib-olla rohkem rallisõitja, aga minu eesmärk on olla mõnes autospordiklassis maailmameister. 13-aastaselt pole veel selge, millisesse suunda mootorisport sind viia võib. Aga harjutan mitut moodi, praegu harjutan näiteks jääradadel rallisõitu.”

Eesti meistrivõistlused on muutunud Merile justkui koduvõistlusteks.

 – Sind on aastaid saatnud rohke ebaõnn, mis on paljuski paraku kujundanud sinu Eesti meistrivõistluste tulemusi. Ometi oled pärast igat kukkumist ikka ja jälle taas jalul, valmis võistlema. Anna palun mõni nõuanne alustavale sõitjale, kuidas üle elada keerulisi moment, mida igas spordis ette võib tulla.

“Tõsi, tulemused oleks võinud olla isegi paremad ja pettumusi on ette tulnud, kuid pettumused kuuluvad tehnikaspordi juurde. Rajal on palju sõitjaid, kes kõik tahavad edu saavutada. Paljudel juhtudel ei ole ebaõnn kuidagimoodi sõitja enda süü. Samuti ei saa üle ega ümber tehnilistest viperustest. 

Kuid selleks, et saada tugevaks, pead õppima vastu võtma tagasilööke, neist omakorda õppima, et seeläbi tugevamaks saama. Pärast mitmeid ebaõnnestumisi ja tagasilöö​k​e töötasime välja omamoodi reegli, et kiivrit enne 10 minuti möödumist peast ei võta. See aitab halvad emotsioonid kenasti ära seedida. Aga kuna mu isa on ka väga halb kaotaja, siis soovis ta selle aja 15 minuti peale tõsta (naerab). Pärast seda aega olen juba valmis kõik kehva unustama, vajalikust osast õppima ning uuele võistlusele pilku pöörama. Minu meelest on see parim moodus, et oma aega ja energiat mitte raisata ebavajalike asjade peale.