Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #31


Tere tulemast tagasi väikselt vaheajalt, mil tegime pausi, et kaasa elada Campilloses sõidetud maailmameistrivõistlustele. Eesti võistlejaid oli stardis koguni neli eranditult kõik nad tegid ära tubli tulemuse, mille üle meil kõigil saab loomulikult vaid hea meel olla. Ilmselt ei jätnud tänavune MM Campillose kardirajal külmaks kedagi, sest põhjust rõõmustamiseks andis ka meie põhjanaabrite triumf klassis OK, kui Tuukka Taponen krooniti esimese soomlasena maailmameistriks. Daamid ja härrad, meie tänaseks külaliseks on Tuukka Taponen!

Tuukka on pärit mootorispordiga tegelevast perekonnast ning on ise olnud päris väiksest peale selle sees. Meie vestluses räägib Tuukka meile oma karjäärist, mis on tema puhul olnud maksimaalse võimaliku pikkusega, sest alustas ta kõigest 2-aastasena! Jah, lugesite õigesti, täpselt nõnda väike oli Tuukka, kui sai kingituseks päris esimese oma kardi. Sealt edasi on Tuukka võistelnud lisaks kodusele Soomele kõikjal maailmas, sealhulgas muusas ka vaid kaks aastat tagasi Eesti meistrivõistluste etapil Hiiumaal.

Vaid 15-aastasena on ta tänaseks tõusnud kardimaailma absoluutsesse tippu ning mitte ainult – tema talendist ja töötegemise oskusest on huvitatud ka ei keegi muu kui Ferrari F1 tiim. Kuidas Tuukka karjäär kõik selleni viis, sellest räägib ta juba ise lähemalt.

Head lugemist!

 – Tuukka Taponen – maailmameister – kuidas see kõlab? Mida kardispordi kõrgeim tiitel sinu jaoks tähendab?

“Suurepärane on olla maailmameister ning teha ühtlasi ka Soome ajalugu: olen esimene kuldmedalivõitja ning samuti ka esimene, kes on maailmameistrivõistlustel noppinud kaks medalit. Maailmameistrivõistluste võit suurendab enamgi veel mu enesekindlust eelseisvate aastate tarvis.”

 – Palun räägi meile, kui palju tööd, ettevalmistust ja panustamist selle imelise tulemuse saavutamiseks kulus?

“Ma alustasin kardiga sõitmist kaheaastaselt, seega võib julgelt väita, et olen selles spordis palju aastaid olnud (naerab). 2021. aasta oli mu neljas rahvusvahelisel areenil võistlemise aasta, olen nüüdseks osalenud rohkem kui 50 rahvusvahelisel võistlusel. Kahtlen, et minu konkurentide hulgas oli kedagi, kes oleks oma karjääri nimel töötanud rohkem kui mina. Samas, maailmameistriks ei tulda üksi, vaid ikka kogu meeskonnaga, kes suutsid mulle anda vastava tehnika, et võidu peale sõita.”

Number 8 on alates 31. oktoobrist Tuukka Taponeni lemmiknumber.

 – Kuidas sa kardisporti jõudsid? Räägi meile oma lugu.

“Mu isal on mootorispordi taust ja ta on alati seadistanud autosid ja mootoreid, lisaks võistles ta ka rallikrossis. Ka mu ema tegi mõned sõidud rallikrossis kaasa. Ma olin väiksena alati oma vanematega võistlustel kaasas, juba täitsa imikuna, misjärel ostis isa mulle mu esimese kardi, kui olin kahene. Pärast seda olen oma elu veetnud peamiselt erinevate radade ääres nii Soomes kui ka välismaal.”

 – Kas sul on ka oma lemmiknumber ja mis selle taustalugu on?

“Kui ma alustasin võistlemist, siis sain numbriks 48, mida kasutasin mitmeid aastaid. Enne selle aasta maailmameistrivõistlusi oli mu lemmiknumbriks 9, sest sellega saavutasin 2020. aastal oma esimese OK-Junioris Euroopa meistrivõistluste etapivõidu Tony Kart tehasetiimis sõites, kusjuures mu stardikoht eelmise aasta MM-l oli samuti 9. Alates 31.10.2021 on mu lemmiknumbriks aga 8, sest sellega tulin ma maailmameistriks.”

 – Kes on need võtmeisikud sinu eduloos, eriti selle tiitli osas? Kuidas on nad sind aidanud ja toetanud?

“Minu nö isiklik meeskond koosneb mitmetest inimestest. Kindlasti kõige olulisemaks pean Jussi Kohtalat, kes on kardimeeskonna Kohtala Sport omanik. Jussiga oleme rännanud viimased neli aastat sisuliselt igapäevaselt koos, ta aitab ja toetab mind igatepidi. Lisaks on mulle ilmselgelt olulised ka mu pere, Roberto ja Erica Robazzi ja kogu Tony Kart tehasemeeskond, viimaste aastate mehaanikud (Oskari Kuortti, Tomi Leivo, Mansel Smith). Samuti aitavad mind ka Ossi Oikarinen, Jaakko Ojaniemi, Tommi Pärmäkoski ja Andy Symond, kes kõik abistavad mind järgmiste sammude planeerimisel F1-e väljajõudmiseks. Ilmselgelt on äärmiselt olulised ka kõik mu sponsorid ja toetajad.”

Maailmameistrivõistlustel Campillose kardirajal.

 – Klassis OK on väga mitmeid ääretult talendikad ja suurte kogemustega võistlejaid, seega kuidas on võimalik neid alistada ja tulla nende hulgast maailmameistriks? Palun avalda, kuidas on võimalik sellises konkurentsis ja spordis, milles mõõdetakse ajavahesid tuhandiksekunditega, teistest eristuda ja võita?

“Ilmselgelt erinevad nii tiimid ja kasutatav tehnika, kuid lõpuks tuleb võistelda sellega, mis on sulle antud, olgugi et sa ei saa tehnika võimekust ise mõjutada. Sõitja ülesandeks on ainult keskenduda oma tegemisele ning töötada hommikust ööni igapäevaselt ja nii aastate kaupa, et ennast arendada igakülgselt. Samuti tuleb aru saada, et mootorisport on ikkagi meeskonnaala. Talendikatel on eelis, kuid tohutu töö ja enesekindlusega on võimalik jõuda veelgi kaugemale. Kindlasti tuleb tunnustada ka neid, kes sinuga koos ühise eesmärgi nimel töötavad.”


 – Missuguseid ettevalmistusi (nii füüsilisi kui ka psühholoogilisi) ja millise aja vältel sa enne aasta kõige tähtsamat võistlust tegid? Kui palju ja mis moodi sa treenid ennast, et olla kardispordi jaoks parimas võimalikus vormis?

Ma ei saanud Campillose rajal enne proovivõistlust treenida, mistõttu oli väga oluline mu enesekindlus ning kogu meeskonna suutlikus. Eesmärk oli võita, sest eelneval aastal oli saavutanud hõbeda. Proovivõistlust võtsin kui treeningut ning mistahes eesmärke ei seadnud.

Ma olen alati olnud sõitmise mõttes heas vormis, sest alustasin sõitmist väga noorena ning olen seda palju teinud. Eelmisel aastal abistati mind treenimisega Flying Finn Academy rahvusliku meeskonna poolt, kuid alates käesolevast aastast treenivad mind endised Vallteri Bottase ja Sebastian Vetteli treenerid Jaakko Ojaniemi ja Tommi Pärmäkoski. Mitmekülgne treenimine tuleb mulle väga kasuks. Sõidu- ja reisipäevadel ma lisatrenni ei tee, kuid peaaegu igal muul päeval teen erinevaid harjutusi vastavalt treeningkavale.”

 – Kui palju aega ja energiat pühendad sa kardi seadistamisele? Kas seadistamiseks kasutate sinu tagasisidet sõitmisest või telemeetriasüsteemiga kogutud andmeid? Kumb on sinu arvates täpsem viis?


“Kui sõidame, siis kogu oma sõitmisest ülejäänud aja tahan ma veeta telgis, et saaksin anda tagasisidet oma sõitmise ja tehnika osas nii mehaanikule, tiimipealikule ja mootorituunijale. Samuti abistan oma mehaanikut kardi ettevalmistamisel ja puhastamisel. Oma sõitmist arendan ma tegelikult vaid oma teadmise ja masina tunnetuse läbi. Telemeetriat kasutame meeskonnaga ainult tehnika võrdlemiseks.”


 – Tony Kardi tehasemeeskonnas oli OK-is 3 sõitjat (sina, Joe Turney ja Juho Valtanen), kes kõik lõpetasid MM-i TOP9-s. AGA! Sa võitsid neid kõiki ja seda veel rohkem kui kahekümne sekundiga! Kuidas sa seda täpselt sama tehnikaga (raam, mootor) suutsid? Kas sa oma meeskonnaga (mehaanik, insener) leiutasid midagi uut ja eriliselt?

Ma üritasin ainult keskenduda oma tegemistele, seega lõppude lõpuks ma isegi ei teadnud, mis seadega või rehvirõhkudega mu meeskonnakaaslased võistlesid. Finaalis oli rehvirõhk praktiliselt kõige olulisem, mis minu õnneks oli mul täiesti täpne. Ilmselgelt mu sõit finaalis oli heal tasemel. Minule üllatuseks tuli MM-tiitel kuidagi lihtsasti.

Valtanen ja Turney on mõlemad kogenud sõitjad ning nendega on meeldiv koos töötada, olen nendelt palju õppinud. Nad on mõlemad väga meisterlikud sõitjad, kuid ka meeskonnamängijad ja üleüldiselt vahvad sellid. Arvan, et nad suudavad endast rajal rohkem välja pigistada ka, kui neil on kiire ja noor meeskonnakaaslane. Ainult üks saab võita ja sel korral võitsin mina. Nagu ma ütlesin, kardisport on lõpuks ikkagi meeskonnaala ning meie meeskonna mõttes kõik toimis, sest me kõik kolm olime esimese üheksa hulgas.”

Tulevane maailmameister Tuukka Taponen aastal 2019 võistlemas Eesti meistrivõistluste etapil Hiiumaal.

 – Palun räägi meile maailmameistrivõistluse finaalsõidust. Mida sa tundsid sel ajal ja eriti sõidu lõppjärgus, milles sa sisuliselt lendasid rajal?

“Finišijoont ületades oli tunne võimas, ilmselgelt. Pärast avaringe, mil ma esimeses tõusin, üritasin ma sõita nii kiiresti kui võimalik, kuid samal ajal olin pigem lõõgastunud. Ma ei mõelnud kordagi sõites, et tegemist on maailmameistrivõistluste finaaliga, vaid pigem tavalise treeningsõiduga.

Alguses ma ei vaadanud seljataha. Kuigi ma kuulsin kogu aeg sama mootorihäält samas kohas mu taga, siis sõidu teises pooles, kui lõpuks seljataha vaatasin, ei olnud seal kedagi – olin üllatunud.

Viimased ringid ma nautisin ennast ja sõitmist, keskendusin rahulikule sõitmisega, kuid ikkagi andsin endast kõik kuni finišini. Viimasel ringil proovisin sõita ka finaali kõige kiiremat ringi, kuid see ei õnnestunud. Siiski mu eelviimane ring oli finaalsõidu kõige kiirem aeg (naerab).

 – Palun jaga meiega, kuidas sinu ja maailma kõige prestiižsema kardimeeskonna – Tony Kart tehasemeeskond – teed ristusid?

“Ma võitsin oma esimese Euroopa meistrivõistluste etapi 2019. aastal ja seda veel pika eduga. Lisaks võitsin sel samal aastal Euroopa meistrivõistluste etappidel umbes pooled eelsõidud ning võitlesin Euroopa meistritiitli nimel kuni lõpuni, siiski jäin kokkuvõttes neljandaks.

Kõik selle saavutasime Kohtala Sports kui erameeskonnaga, selle tulemuse üle oleme väga uhked. Pärast hooaega oli Tony Kart tehasemeeskond väga huvitatud, et ma nende ridades 2020. aastal võistleksin. Siiski me ei saavutanud kokkulepet talvel ning alustasime hooaega iseseisvalt nagu 2019. aastal. Kahjuks saime ainult kaks võistlust sõita enne koroona epideemia algust. Pika pausi ajal võttis Tony Kart meiega uuesti ühendust ning meie poolt varasemalt pakutud tingimused aktsepteeriti. Kokkuleppe saavutasime lõpuks suhteliselt lihtsasti.”


 – Kas nüüd, kus sa oled võitnud kardispordi kõige kõrgema tiitli, teed sa sammu autospordimaailmas edasi ja otsid endale uue väljakutse, nt ringrajas autoga või vormeliga? Mis on su eesmärgid?

“Koos oma isikliku meeskonnaga oleme pikalt analüüsinud järgnevate aastate plaane ja sihte. Maailmameistrivõistluste võitmine ei muuda mu isiklike plaane kuidagi. Ma sain oma arvamuse samuti järgmise aasta valiku tarbeks öelda ning on rõõm, et kogu mu meeskond oli sellega nõus. Ma võistlen veel ühe aasta kardispordis klassis OK – see otsus tuleb kindlasti paljudele üllatusena.

Me oleme alati uskunud oma otsustesse ning need on alati olnud meie jaoks õiged. Sellise suhtumisega me plaanime edasi liikuda. Tulevikuks on meie plaan tõusta erinevatest vormelisarjadest F1-e ja olla järgmine Soome maailmameister. On igati meeldiv, et meie tegemisi ja saavutusi on pandud tähele Ferrari poolt, kes on mind kutsunud juba kahel korral nende noorte sõitjate valikuprogrammi testidele, kus ma olen väga õnnelik oma esituse üle, seega ei saa ma rohkem endal midagi nõuda või eeldada.

Ma olen alati uskunud oma enda tegemistesse ja seda on viimastel aastatel pandud tähele. Lisaks ma usun, et mu töö ja panus tagab mulle edu. Ainult aeg ütleb, kuhu ma välja lõpuks jõuan. Aga karjäär hetkel jätkub!”

Tuukka Taponen on üks Tony Kart tehasemeeskonna esisõitjatest.

 – Kui sa saaksid valida ükskõik missugusest ajastust maailma võidusõidus, siis millise masina ja raja sa valiksid sõitmiseks? Miks?

“F1 ja Portimao rada. See on äge rada, mille kõrgused erinevad. Sellist tüüpi kardirajad meeldivad mulle samuti.”

 – Sõitjatel on oma karjääris tihti häid ja halbu hetki, kuid sina oled suutnud oma pead üleval hoida, jätkata tööd ja pühendumist ning tulemus Campillosest räägib enda eest. Arvestades sinu tohutut kogemust, kas sa saaksid palun anda noortele sõitjatele nõu, kuidas ületada neid raskeid hetki ja tulemusi selles spordis ning kuidas ennast sõitjana arendada?

“Sõitja peab oma vigu tunnistama ja nendest õppima. Teiste poolt tehtud vigu ei saa parandada, seega sa pead keskenduma vaid oma tegemistele. Ebaõnnestunud võistlustest ei tasu pikalt mõelda, tuleb keskenduda tulevikule. Sõitja peaks kuulama kogenumaid ja targemaid. Esmalt tuleb õppida sõitma. Pärast keskendud kõige kiiremaks saamisele. Lõppude lõpuks peab sõitja õppima võitma. Tohutut panust hinnatakse ning alati peab meeles pidama, et sõitja ei ole mitte kunagi täielik ja valmis. Ära anna kunagi alla!”

 – Tavaliselt alustatakse kardisporti perespordiga (nt laps on sõitja ja isa on mehaanik). Mis on sinu arvates kolm kõige olulisemat nõuannet peredele, kes alustavad või on äsja alustanud kardispordiga, kuid soovivad olla edukad?

“Kardisport on enamasti alguses tavaline perehobi ning siis tasub sõita väga palju erinevatel radadel ilma karti seadistamata. Kõige olulisem on sõita nii vihmas ja kuivas.

Vanemad peaksid aktiivse tegutsemise lõpetama siis, kui lapsega koos sõitmine ja võistlemine ei ole sõitjale või vanematele enam lõbus või kui teadmistest jääb lihtsalt puudu, et seda hobi arendada järgmisele tasemele. Sel momendil tuleb küsida professionaalidelt abi.

Vanemad ei tohiks teha kõike oma laste eest ära, vaid laskma lastel ise proovida ja õppida.”




Tuukka Taponen

soomlane

Sündinud 2006. aastal, 15-aastane

Maailmameister (OK, 2021)

Kolmekordne Soome meister (Raket, OK-Junior, OK)

https://www.driverdb.com/drivers/tuukka-taponen/