Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #23

Meie selle nädala staar on läinud nädalavahetusel Olerex Eesti kardispordi meistrivõistlustel hiilgava comeback’i teinud sõitja. Ehkki ta pole viimastel aastatel suures spordis figureerinud, on ta siiski siin-seal mõned stardid teinud – viimati läinud aasta meistrivõistluste viimasel etapil Tabasalus.

Sõna comeback on tema tagasituleku puhul ehk pisut eksitav, sest Aravetel startis ta enda jaoks täiesti võõras KZ2-võistlusklassis. Ehkki oleme tänavu olnud tunnistajateks mitme debütandi vägevatele tulemustele, pole kiire KZ2 kart siiski miski, millega niisama külmalt peale tulla. Ja veel hoobilt poodiumile sõita…

Meie intervjueeritavaks on muidugi Karl Leesmaa. Tema tasa ja targu sõidetud võistluse kolmas koht polnud aga siiski niisama sülle kukkunud. Finaali 25 ringi jooksul rajas ta endale sinnani teed, tegi kauneid möödasõite ning kaitses oskuslikult positsiooni algul Antti Rammo, pärast Siim Leedmaa vastu. Eks oma roll oli ka täielikult pingevabas sõidus, kuid see ei kahanda magusa poodiumikoha väärtust mitte üks gramm.

Võib öelda, et Karl on kasvanud kardispordi sees. Tema esimene kogemus kardiroolis oli siis, kui ta oli vaid 3-aastane. Teme perekord haldab nii Aravete kui Rapla kardiradu, kus ka Karl igapäevaselt kaasa lööb. Seega ei saanuks olla paremat kohta oma tänavuse esimese ja võib-olla et ka ainsa võistluse poodiumi tähistamiseks. 

Poodiumi kolmas koht Olerex EMV IV etapil Aravetel Markus Kajaku ja Sten Dorian Piirimägi järel oli Karl Leesmaa jaoks tema mälestusväärseimaks võistluseks.

Loodame edaspidigi näha Karli võistlemas Olerex Eesti meistrivõistlustel, sest esiteks on tema poolt pakutav sõit vaatemängiline, teisalt on noorematel kardisõitjatel temalt palju õppida. Või nagu Karl ise ütleb, on kardisport aidanud teda õppida õppima. Ainuüksi sellest mõtteterast saab välja lugeda, et kardisport on Karlile andnud palju. Seda nii kogemuste kui sõpruskonna poolest. Kõigest sellest räägib ta meile lähemalt allpool.

Head lugemist!

 – Karl, sul on selja taga pikk kardisõitja karjäär. Oled läbi käinud vist kõik kardiklassid ning jõudnud tänaseks tippu ehk klassi KZ2. Räägi palun, millal ja kuidas sa üldse alustasid?

“Esmakordne kogemus kardiroolis oli 3-aastaselt ja Põltsamaa kardirajal, kui mälu ei peta. Minu jaoks sai kardisport alguse tänu minu isale Margusele, kes on ka nooruses antud spordialaga kokku puutunud. Kokku olen tänaseks võistelnud kuues võistlusklassis (Cadet, Micro, Rotax Minimax, Rotax Junior, Rotax DD2 ja KZ2). Esimene võistlus minu jaoks toimus 6-aastaselt 21. aprillil 2007. aastal Põltsamaa kardirajal Cadet-klassis, mis lõppes minu jaoks viienda kohaga, olin tol ajal kõige noorem võistleja klassis Cadet.”

 – Oled oma sõitjakarjääri jooksul näinud ja kogenud palju, oled võidelnud parimatest parimate vastu ning neid siin-seal ka võitnud. Keda pead oma kõige tulisemaks konkurendiks läbi aegade?

“Minu kõige tulisem konkurent läbi aegade on olnud tänaseks minu hea sõber Georg Kõss, kellega on minevikus palju koos võisteldud ning ka poodiumit jagatud. Georg on minu silmis olnud ka kõige silmapaistvam konkurent, kuna ta on näidanud kiirust alates ajast, mil ka tema kardispordiga alustas ja kellel on samuti märkimisväärseid tulemusi ette näidata. Oleme Georgiga võistelnud ja võidelnud nii kunagises Micro klassis kui ka Rotax Junior klassis. Loodetavasti saame seda teha ka tulevikus KZ2-klassis.”

 – Ehkki sul on selja taga pikk võistluspaus, tulid  läinud nädalavahetusel üle pika aja jälle tagasi rajale. Tulemuseks võimas kolmas koht kuninglikus klassis KZ2. Kuidas sinu kolimine KZ2-klassi üldse välja nägi? Kui keeruline see oli? Palun põhjenda pikemalt.

“Minu kolimine KZ2-klassi nägi välja nii, et sai soetatud 2021. aasta alguses BirelArt kart. Esimesed ringid olid minu jaoks pehmelt öeldes väga kandilised, kuna ei olnud harjunud KZ2-kardi dünaamikaga. Tegemist on väga jõulise ja äkilise aparaadiga, mis tähendab seda, et stabiilselt sõitmine ja masina tunnetamine on keerulisem, kui ühegi teise klassi masinaga, millega sõitnud ning võistelnud olen.

Samamoodi erineb KZ2 puhul trajektoor täielikult sellest, millega varasemast ajast tuttav olen. Minu jaoks oligi KZ2 trajektoori selgeks saamine kõige keerulisem osa. Esimesed treeningpäevad olid ringide poolest väga lühikesed, kuna algul oli selle aparaadi taltsutamine füüsiliselt väga raske. Sellegipoolest olin 3-4 päevaga juba tempos ning ka füüsis tuli kiiresti järgi, kuna mingid kogemused kardisõiduga on ju siiski olemas.”

Karl andmas finaalieelset intervjuud Are Ellerile.

 – Kui peaksid nimetama ühe inimese väljaspool oma perekonda, kes on sind kardispordis kõige enam edasi aidanud mis iganes valdkonnas, siis kes ta oleks?

“Kui peaksin tooma välja kellegi, kes mängib täna väga suurt rolli sel kohal, kuhu olen jõudnud, siis neid inimesi on kindlasti rohkem kui kaks, aga hetkel tooksin välja DHR Estonia tiimipealikud Madis Laiv ning Taavi Toobal. Mõlemad mehed on andnud edasi oma tohutuid teadmisi ja kogemusi enda võistlusaegadest, mis on mind kahtlemata minevikus aidanud ja aitavad ka tulevikus. Taavi ja Madis olid ka minu mehaanikud ja mentorid 2015.-2016. aastal, kui võitsin kohaliku Rotax Challenge sarja, ning ka Rootsi lahtistel meistrivõistlustel 2015. aastal Lidköpingus, mille väga ülekaalukalt võitsime. Samuti olid mõlemad mehed minuga 2015. aasta Rotaxi maailmakarikal Portimaos, Portugalis kaasas.”

 – Kui peaksid täna tegema panuse ühele ja ainsale Eesti kardisportlasele, siis kes ta oleks?

“Minu silmis on täna kardispordis Markus Kajak väga lootustandev ja juba ennast tõestanud võidusõitja, seega hetkel panustaksin kindlasti temale.”

 – Kes on su läbi aegade lemmikvõidusõitja? Miks just tema?

Minu läbi aegade lemmikvõidusõitja on Michael Schumacher. Tegemist on niivõrd legendaarse mehega, et siin ei olegi midagi muud öelda ega põhjendada. Ma usun, et selle mehe kunagised teod ja pühendumised mängivad suurt rolli ka selles, mis täna F1-s toimub.

 – Nagu teised KZ2-klassi sõitjad on öeldud, pole sõit selle kardiga mitte liialt jõudu nõudev, vaid just vastupidavuse osas kurnav. Kuidas sina end vormis hoiad? Mis laadi trenni teed?

“Selles osas on kõigil õigus, et jõusaalis lihaste pumpamisega seda masinat paremini taltsutama ei hakka. Kõige parem treening ongi sõitmine, lisaks sellele vastupidavust arendavad tegevused: jooksmine, ujumine, hüppenöör, ergomeeter jne. Ise viimaseks võistluseks ausalt öeldes eriliselt trenni ei teinud, läksin nii-öelda vana rasva pealt ja siis nii palju kui varasemalt KZ-iga sõitnud olin.”

Kodurajal Aravetel sõidetud Eesti meistrisarja etapil kasutas Karl lisaks oma sõiduoskustele ka oma meeletuid kogemusi, et tõusta lõpuks võimsale kolmandale kohale.

 – Oled igapäevase tööga lähedalt seotud Rapla ja Aravete kardiradadega. Milline on aga sinu lemmikrada Eestis. Miks just see, mis seal erilist on?

“Eesti radadest ongi need kaks mu lemmikud. Rohkem lemmik ilmselt Aravete ja teisele kohale pean seadma Rapla raja. Aravete raja puhul meeldib mulle selle reljeefsus ning huvitava nurgaga kurvid. Rapla on see-eest veidike looklevam ja kiirem rada, mis on minu jaoks samuti huvitav. Aravete raja puhul meeldib kõige rohkem S-kurv ning Rapla puhul meeldib samuti kiire vasak-parem pärast esimest sirget.”

 – Mootorisport on teadupärast väga kompleksne spordiala. Vaid sportlasest üksi siin ei piisa, sest tegeleda tuleb ka tehnikaga. Seega ettevalmistus peab olema nii vaimne, füüsiline kui tehniline. Mida nii pikalt kardispordis (või üldse spordis) tegutsemine sulle andnud on? Kuidas on see sind mõned muu elu valdkonnas edasi aidanud?

“Nii pikalt selle alaga tegelemine on andnud mulle enesekindluse teha asju nii nagu soovin ja nii nagu ma arvan, et õige on. Samuti on kogu selle aja jooksul kogutud tohutult tehnilisi teadmisi, mis teeb ettevalmistuse palju lihtsamaks. Kui ma eksin, siis võtan seda kui õppetundi, millest saab ainult õppida ja areneda. Kardisport on andnud mulle palju väga häid mälestusi ja sõpru, ilma milleta ja kelleta ei oleks kogu asjal minu jaoks mõtet. Olen nende aastate jooksul kindlasti õppinud rohkem õppima ja kuulama, et ennast arendada.”

 – Nimeta palun enda kõige meeldejäävam võidusõit?

“Neid meeldejäävaid sõite on olnud palju, seega on raske kõige meeldejäävamat välja tuua. Kuna viimasele võistlusele minnes olid mu ootused alla igasugust arvestust, siis arvan, et esimest korda üle pika aja kardi roolis olles ja veel KZ2-klassis, kus vastasteks on viimaste aegade vaieldamatult parimad kardisõitjad, saada seal tulemuseks kolmas koht on hetkel ilmselt minu kõige aegade meeldejäävam võistlus üldse.”

Tänavune KZ2-klassi võistlejaterivi on ilmselt läbi aegade tugevaim: vasakult Siim Leedmaa, Paul Aron, Hannes Tammpere, Sten Dorian Piirimägi, Ken Oskar Algre, Antti Rammo, Markus Kajak, Maario Vendla ja Karl Leesmaa.

 – Ehkki viimaste ringidega jõudis sinu selja taha viimaselt kohalt startinud Siim Leedmaa, kelle poodiumikoht olnud samuti väga oodatud tulemus, rõkkas publik, kui kolmandal kohal üle finišijoone tulid. Kui palju kardisõita seda kaasaelamist ise tajub?

“Pean isegi ütlema, et kaasaelamine aitab vägagi kaasa. Ühest küljest on alati enda soorituse üle hea meel, kuid tihti on teistele rõõmu valmistamine endale veelgi suurem rõõm.”

 – Kui saaksid unistada end võistlemas ükskõik millise võistlusautoga ükskõik millisel ajastul, siis mis oleks auto ja kus ja kelle vastu sa võistleksid?

“Kuna olen suur Niki Lauda ja James Hunti fänn, siis hea meelega võistleksin nendega millalgi 1970. aastatel Nürburgringi Nordschleifel. See oleks minu jaoks midagi täiesti erinevat praegusest ajast.”

 – Kui palju üldse võidusõitu väljaspool võidusõitu jälgid?

“Jälgin aeg-ajalt nii F1 kui ka WRC-d, aga mitte siiski nii palju, et kõigega seal toimuvast kursis olla.”

 – Kirjelda palun oma ideaalset võistlust?

“Minu jaoks ideaalne võistlus oleks pigem kuival rajal või siis poolkuival. Stardikoht ei mängi olulist rolli, kuna kiiruse, stabiilsuse ja õnne olemasolul on võimalik ka viimaselt kohalt esimeseks tulla.”

 – Eesti kardisport on olnud ajalooliselt edukas ning areneb tänagi: Käinas ja LaitseRallyPark’s on valmimas uued rajad, Aravete ja Rapla kardirada on saanud sinu perekonna poolt hallatuna uue hingamise, meie võistlejad esinevad edukalt suurtel tiitlivõistlustel jne. Mida aga saaks veel paremaks teha?

“See on väga hea küsimus. Minu isiklik arvamus, mida saaks paremaks teha, kui saaks, oleks kardispordi taskukohasemaks tegemine. Kuna meil tegelikult talendikaid inimesi jagub, siis enamasti jääb kõik vahendite taha ja seetõttu ei ole paljudel võimalust tõestada, mis puust nad tehtud on. Radade poolest ei saa Eestis kurta, meil on väga erinevaid radasid ja väga hajutatult üle Eesti. See, et radasid juurde ehitatakse, on ainult positiivne.”

Edasised plaanid on Karlil sõita trenni eesmärgil väiksemaid võistlusi, et siis uuel hooajal täishooga Olerex Eesti meistrivõistlustele peale tulla.

 – Millised on su edasised plaanid seoses KZ2-klassiga?

“Sellel aastal enam palju võistlusi jäänud ei ole. Plaanis on osaleda sepetembri lõpus Läti Prokardil Jelgavas trenni mõttes ning ehk talvel Euroopas mõned treeninglaagrid kaasa teha. Hetkel järgmiseks hooajaks täpseid plaane paigas ei ole, aga loogiliselt võttes tuleks täishooaeg Eestis siiski kaasa teha ja võimaluse korral ka mujalgi sõita.”

 – Nii pika karjääriga võidusõitja nagu sina on näinud ja kogenud nii mõndagi. Sarnaselt teistega on sul olnud suuri võite kui ka suuri pettumusi. Ometi oled jätkuvalt rivis. Anna palun lõpetuseks noorematele sõitjatele mõni nõuanne, kuidas rasketest momentidest üle saada, kuidas neist õppida ning kuidas paremaks saada?

“Kui võistlus või päev ei läinud ootuspäraselt, on tavaline reaktsioon n-ö masti maha laskmine. Selle asemel, et mõelda, kui halvasti kõik on ja kui halvasti kõik läks, tuleb mõelda selle peale, mis läks valesti, miks läks valesti ja kuidas saab paremini. Kõige tähtsam on sõitjana pea püsti hoida, mõelda positiivselt, kuulata neid, kes heast tahtest sulle nõu annavad ning mitte kunagi alla anda.