Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #21

Hannes on mees, kelle heatujulist kohalolekut ning kogemustest tulvil tarkust naudivad nii tema eakaaslased kui noorema põlvkonna sõitjad. Võib öelda, et ta  tõesti naudib kardisporti ning kõike sellega kaasnevat. Hariduselt insenerina näeb ta meie palavalt armastatud spordiala palju mitmetahulisemana, kui mõni seda arvata võib. Nii uskumatu kui see ka pole, võib võidusõitu käsitleda palju laiema nähtusena, kui seda on teineteise vastu rajal mõõdu võtmine. Kõige selle mõtestamise juures ei oleks aga ilmselt Hannesest paremat.

Vaatamata sellele, et Hannese nimel pole paljuihaldatud Eesti meistritiitlit, on tema pikk karjäär parimaks näiteks meeletust pühendumisest, tarkusest ning meelekindlusest. Kardisport on tal aidanud saada paremaks mitmetes teistes eluvaldkondades, mis teeb tema tähelepanekud meie tänases jutuajamises eriti väärtuslikuks.

Head lugemist!

Hannes, su kardisõitja karjäär on olnud sedavõrd pikk, et keegi justkui ei näi mäletavat aegu, mil sind kardiraja ääres poleks olnud. Aga valgusta meid palun: millal sa alustasid, mis asjaoludel, kellega koos ja üleüldse miks?

“Kardisport sai minu jaoks alguse väga analoogselt, kuidas see paljudel käib. Kui hobikardiga hakkas poisike kiiremini sõitma kui isa, siis oli aeg karditrenni astuda. Esimesed hobikardi trennid olid aastal 2011 ning juba järgmine hetk sai proovitud ka võistluskarte Raket ja Yamaha. Esimene hooaeg Eesti meistrivõistlustel oli aastal 2012 klassis Rotax Junior. Tegelikult hakkasin kardispordiga tegelema võrdlemisi hilises eas ning minul jäid nooremate klassid sõitmata. Suuresti aitas ja innustas mind minu isa Margus, kes küll kahjuks täna enam siin ilmas ei ela, ning samuti oli ema kõikidel võistlustel kohal. Isa küll ise mootorispordiga tegelenud ei olnud, kuid ta oli eluaegne fänn ning nädalavahetused möödusid ikka kas kardiraja ääres või teleka ees vormeleid vaadates.”

Hannes tänavuse Olerex EMV I etapil Raplas.

 – Oled oma sõitjakarjääri jooksul näinud ja kogenud palju, oled võidelnud parimatest parimate vastu ning neid ka võitnud. Keda pead oma kõige tulisemaks konkurendiks läbi aegade?

“Kohe esimene nimi, kes pähe tuleb, on kindlasti minu tohutult hea sõber Sten  Dorian Piirimägi. Tema on läbi aastate olnud just see etalon, kellest kiirem olla. Kui raja peal oleme rivaalid ja võitleme üksteise vastu, siis raja ääres võime olla parimad sõbrad edasi. Kardisport on minu jaoks toonud ellu väga häid sõpru ja tutvusi, mille sarnast pagasit ei ole kuskilt mujalt kaasa antud. Steniga oleme järgmiseks kooliaastaks kolimas Suurbritanniasse kõrgharidust omandama, ning ilma kardispordita poleks mul selleks uueks eluetapiks korterikaaslast, sõpra ega kaasmaalast.”

Hannes koos parima sõbra, kuid ka suurima rivaali ning eeskuju Sten Dorian Piirimägiga.

 – Tänavuse hooaja esimene pool Olerex Eesti kardispordi meistrivõistlustel on olnud üle aastate üks põnevamaid: peale on tulnud uus ja väga kiire noor põlvkond eesotsas Markus Kajaku, Siim Leedma ja Karl-Markus Seiga. Kui harilikult on noorematel vanematelt õppida, siis tänavu tunduvad asjalood olema vastupidi. Kuidas sinu kolimine KZ2-klassi välja nägi?

“Kui istusin esimest korda KZ2 kardi rooli, siis olin just lõpetamas hooaega klassis Rotax Senior. Kui pärast esimest proovimist tulin rajalt maha ja võtsin kiivri peast, ütlesin lause, et enam ei taha ma sõita mitte millegi muuga kui KZ2-ga. See lause on senimaani paika pidanud. Uus põlvkond sõitjaid on kindlasti kohal ja vanadel olijatel kindlasti lihtne ei ole. Küll aga julgeksin väita, et KZ2-klassis on alati midagi õppida ja kuhugi areneda. Kindlasti saab ka meie uus põlvkond end aastatega harida ja õppida seda klassi läbi ja lõhki tundma.”

 – Kui peaksid nimetama ühe inimese (või ka mitu), kes on sind kardispordis kõige enam edasi aidanud mis iganes valdkonnas, siis kes ta oleks?

“Taavi Tammeveski ja Aix Racing Team on aidanud mind nende aastate jooksul tohutult ning ilma nendeta ei oleks ma nii pikalt seda sporti kindlasti teinud. Taavi on olnud minu kõige pikaaegsem mehaanik ning temaga oleme käinud palju erinevates riikides ning võistelud erinevatel radadel. Taavi on ka oma erialalt minuga võrdlemisi sarnane ning temaga võib pidada tunde tehnilisi vestlusi.”

Koos mehaaniku ja oma olulisema abilise Taavi Tammeveskiga starti ootamas.

 – Kui peaksid täna tegema panuse ühele Eesti kardisportlasele, siis kes ta oleks?

“Mina näen tulevikku enda meeskonnakaaslases Markus Kajakul, kuna temas lööb välja see miski, mida näeme üks kord ühe põlvkonna juures. See miski on kirjeldamatu, aga kui vaadata Markuse sõitu raja ääres, on see kohe ära tuntav. Ilma selle särata on raske olla edukas võidusõitja.”

 – Kes on su läbi aegade lemmikvõidusõitja?

“Mul on raske välja öelda konkreetset lemmikut, kuna austan tohutult kõiki, kes F1-s sõidavad, rääkimata maailmameistritiitli võitmisest. Minu jaoks on oluline just intrigeeriv ja aus võidusõit ning vaadates sõite, ei soovi ma kellegi kindla võitu, vaid põnevat võidusõitu. Minu jaoks on maailmatasemel võidusõitjatelt kõikidelt õppida midagi ning ma väärtustan nende kõikide erinevaid lähenemisi ning võimet ikka olla nii konkurentsivõimelised.”

 – Nagu teised KZ2-klassi sõitjad on öelnud, pole sõit selle kardiga mitte liialt jõudu nõudev, vaid just vastupidavuse osas kurnav. Kuidas sina end vormis hoiad? Mis laadi trenni sina harrastad?

“Peamiselt on muidugi oluline vastupidavus ning sitkus ning seda arendab vaieldamatult kõige paremini just kestvusalad nagu jooksmine, rattasõit jne. Katsun ka ise võimalikult palju erinevaid kestvusalasi harrastada ja aktiivset eluviisi elada. Kindlasti on kardisport motivaatoriks olla füüsiliselt tervislikus vormis. Muidugi pean veel lisama, et väga oluline võidusõidul on sõites peaga mõtlemine ning see hakkab esimesena kaduma, kui füüsiliselt ära väsima hakkad.”

KZ2-klassi gladiaatorid (vasakult): Siim Leedmaa, Markus Kajak, Hannes Tammpere, Sten Dorian Piirimägi, Ken Oskar Algre, Mario Vendla, Georg Kõss, Karl Markus Sei, Antti Rammo.

 – Nimeta palun oma lemmikrada Eestis. Miks just see? Mis seal erilist on?

“Minu lemmikrada Eesti on Aravete kardirada, kuna minu jaoks on seal kõige rohkem erinevaid elemente üheskoos. Samuti kipub Aravetel ilm olema päris tihti muutlik ning seal on toimunud väga huvitavaid vihmasõite.”

 – Aravete ei ole vastusena eriti suureks üllatuseks…

“See on tõesti enamiku sõitjatete lemmikrada.”

 – Mootorisport on teadupärast väga kompleksne spordiala. Vaid sportlasest üksi siin ei piisa, sest tegeleda tuleb ka tehnikaga. Seega ettevalmistus peab olema – nagu isegi just mainisid – nii vaimne, füüsiline kui tehniline. Lisaks võiks loetleda valdkondi miks mitte ka näiteks logistika või juriidika poolelt, kuid jätame selle. Mida nii pikalt kardispordis tegutsemine sulle andnud on? Kuidas on see sind mõned muu elu valdkonnas edasi aidanud?

“Kuna olen hariduselt insener, siis on kardisõit andnud mulle väga palju reaalset praktikat erinevatest insener-tehnilistest lahendustest. On tekkinud arusaam, miks mingid asjad on projekteeritud nii nagu nad on ning miks see on just parim lahendus. See on selline tehniline pool, mis muudab minu jaoks mootorispordi väga huvitavaks.

Teine pool on rohkem sportlik ning enese ületamine. Kardisport on mulle õpetanud, et ükskõik, mida elus teha soovid, siis selleks, et seda hästi teha, tuleb sinna aega alla panna. Selline panustamine ja ettevalmistamine on kardispordis väga suur osa ning kindlasti ei saa seda asja teha nii, et tulen võistluspäevaks kohale ja eeldan, et võidan sõidu ära. See võib mõne sõitja juures tunduda lihtne, kuid see pole peaaegu kunagi lihtne.

Samuti õpetab kardisport vastutuse võtmist, kuna rajal rooli taga istub ainult üks inimene ja see inimene peab suutma võtta vastutust pärast kõiki olukordi, mis rajal on juhtunud. Tegu on ikkagi ohtliku spordiga ning vastutustundetu käitumine võib lõppeda suurte tagajärgedega.”

Hannes võistlustel intervjuud andmas.

 – Võiksime sinu parimaks sõiduks nimetada 2015. a Madonas sõidetud Balti meistrivõistluste etappi, mille võitsid Sten Dorian Piirimägi ja Kairo Kivi ees. Või siis 2017. a Rapla Eesti meistrivõistluste etappi, kus lõpetasid võimsalt teisena. Tegid mõlemil neist etappidest lihtsalt imelist sõitu! Milline on aga su enda arvates sinu parim sõit?

“Madonas võidetud sõit on mul veel jätkuvalt meeles ja üks silmapaistvamaid mälestusi. Kindlasti on ka oluline faktor, et Madona on minu Baltimaade lemmikrada, mis muudab selle võidu veel erilisemaks. Jah, 2015. a peetud võistlus seal on siiani mu lemmikvõistlus.”

 – Kui saaksid unistada end võistlemas ükskõik millise võistlusautoga ükskõik millisel ajastul, siis mis oleks auto ja kus ja kelle vastu sa võistleksid? Nt RB6, 2010 ja Alonso, Hamiltoni, Webberi ja Buttoni vastu.

“Tahaksin osa võtta 1970ndate aastate F1 võidusõidust. Teatavasti oli James Hunti ja Niki Lauda vaheline võiduõit 1976. a väga tuline ning mulle kindlasti meeldivad tolle ajastu masinad rohkem kui tänased. Tol ajal olid masinad puhtalt mehaanilised ning kehtis puhtalt termin „Man and Machine“ ning kõiksugu abilisi oli sõitjatel vähem.”

 – Kui palju üldse võidusõitu väljaspool võidusõitu jälgid?

“F1 olen ma terve oma elu vaadanud ning minu üks varasemaid mälestusi on seotud vormelitega. Nimelt mäletan ma seda tohutult kurba emotsiooni, kui Schumacher mingit kindlat sõitu ei võitnud. Samuti jälgin ka WRC ja F2 sarju võrdlemisi tihedalt ning kindlasti hoian end kursis ka teiste sarjadega, kus kaasmaalasi võib sõitmas näha.”

 – Kirjelda palun oma ideaalset võistlust?

“Vaatamata niiskele enesetundele pärast sõitu meeldib mulle tegelikult vihmasõit üle kõige. See lisab minu jaoks asjale täiesti uue dimensiooni ning eriti võimas on taltsutada KZ2 karti vihmas. Aga võidusõidus tuleb ikka unistada muretust sõidust esimeselt kohalt esimese kohani.”

Tammpere nimi on ringelnud kardispordis nii kaua, kui keegi mäletada suudab. Pikk ja edukas karjäär on Hannest palju edasi aidanud ka teistes eluvaldkondades.

 – Eesti kardisport on olnud ajalooliselt edukas ning areneb tänagi: Käinas ja LaitseRallyPark’s on valmimas uued rajad, meie võistlejad esinevad edukalt suurtel tiitlivõistlustel jne. Mida aga saaks veel paremaks teha?

“Vaatamata oma rahva väiksusele on Eesti kardisõitjad tõesti olnud vägagi edukad ja eks see kindlasti on meie kohaliku liidu ja võistluste korraldajate töö ka. Paratamatult on meie väiksusest tulenevalt meil kõigil kõvasti keerulisem kui võib-olla kuskil mujal, aga see lisab asjale veel rohkem väärtust ja motivatsiooni. Tore on näha progressi meie radade arendamisel ning see kindlasti tõstab ka kogu spordi väärtust. Loodan, et need projektid saavad ka valmis ning valmides saavad ka kardisportlased neid kasutada. Tuleviku mõistes peab kindlasti keskenduma teavitustööle, et kardisport oma olemuselt jõuaks rohkemate inimesteni. Kui populaarsus kasvab, saab ka teiste asjadega järgi areneda.”

Hannes Olerex EMV II etapil Tabasalu kardirajal.

 – Nii pika karjääriga võidusõitja nagu sina on näinud ja kogenud nii mõndagi. Sarnaselt teistega on sul olnud suuri võite kui ka suuri pettumusi. Ometi oled jätkuvalt rivis. Anna palun lõpetuseks noorematele sõitjatele mõni nõuanne, kuidas rakstest momentidest üle saada, kuidas neist õppida ning kuidas paremaks saada?

“Minu jaoks ei ole alla andmine olnud kunagi variant või võimalus, mida üldse kaaluda. Ükskõik mis elu valdkonnas. Tuleb hambad ristis oma unistuste poole pürgida ning rasketel momentidel tuleb just nendele unistustele mõelda. Tuleb mõtestada enda jaoks lahti, mis asjad on tegelikult kõige olulisemad ning kus on minu enda kitsaskohad. Selliste küsimustega endale ja eneseanalüüsiga olen ma välja tulnud kõikidest rasketest momentidest. Usun, et neid soovitussõnu võiksid teadmiseks võtta ka kõik alustavad poisid-tüdrukud.”