Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #19

Meie selle nädala staar on üks kohaliku kardimaailma säravamaid tähti. Miks ta ei peakski olema, sest tänaseks on ta võistelnud neljas kardiklassis ning lõpetanud kõik hooajad poodiumil. Tema nimel pole veel küll Eesti meistritiitlit, kuid seda saab vaadelda nö valikute küsimusena, kus tulemusele on eelistatud arengut. Oluline on olnud edasi püüelda, mitte jääda klassikursust korrates tiitlit jahtima.

Vaatamata oma noorele eale on ta jõudnud kogeda palju. Tema talenti märgati juba lapsena hobikardisarjas Talendid Rajale võisteldes, kus ta kippus kohati tuult alla tegema endast vanematele poistele-tüdrukutele. Eesti meistrivõistluste debüüthooaeg tõi aga hoobilt lauale nii võidud kui hooaja üldarvestuse poodiumikoha.

Meie selle nädala staar on muidugi Joosep Planken. Vaiksel ja vahest ehk tasasel, kuid alati imekspandavalt kiirel ning võitluslikul Joosepil on tuleviku osas selge siht: temast saab rallisõitja! Tõsine töö selle eesmärgi nimel käib ning kaasatud on üksjagu professionaale – ainult nii on võimalik seatud sihtmärki püüda!

Joosep võistleb tänavu klassis OK, mille punktiarvestust ta hetkel, mil sõidetud on täpselt pooled etapid, ka juhib. Konkurents on aga äärmiselt tihe, sest rinda tuleb pista teiste seas ka näiteks Markus Kajakuga. Konkurendi Markuse talenti hindab Joosep kõrgelt ning õigesti teeb – vaid parimatelt õppides on võimalik ise veelgi paremaks saada!

Meie tänases intervjuus räägib Joosep sellest, kuidas ta kardisõiduga esmalt kokku puutus, mis on tema lemmikrada ning kes on lemmiksõitja. Lisaks ei jäta ta mainimata kõigi nende oluliste inimeste rolli, tänu kellele on temast saanud üks lootustanvamaid noori võidusõitjaid.

Head lugemist!

 – Joosep, sa alustasid kardisõiduga paljudele väga tuttaval moel ehk sõitsid oma esimesed sõidud laste hobikardisarjas Talendid Rajale. Siiani oled nende enam kui 500 sarjas osaleja seas üks kahest sõitjast, kes kuuludes nooremate arvestusse on suutnud võita etapi üldarvestuses. Konkurents oli tol mälestusväärsel 2016. a ülimalt tihe, kuid sellele vaatamata lõpetasid hooaja suurepärase üldarvestuse neljanda kohaga. Kui sa tagasi vaatad, mida talendisarjas osalemine sulle andis?

Talendid Rajale võimaldas mul saada lihtsasti esmase võistluskogemuse ja ettekujutuse võidusõidust. Talendid Rajale sarjast sain enesekindluse, et saan kardiga hakkama ja suure huvi võidusõiduga jätkata.

 – Kuidas sa üldse sattusid kardispordi juurde, kuidas sa sattusid osalema Talendid Rajale sarja?

Käisime perega ühel tavalisel pühapäeval Rocca Al Mare kaubandusekeskuses, kus toona juhuslikult oli ka Talendid Rajale promoüritus. Seni kuni ema poes käis, tutvustasid sarja korraldajad mulle seda põnevat kardisarja ja hiljem otsustasimegi proovida. Kardisport tundus mulle enne talendisarja väga kauge, võõras ja kättesaamatu, kuid tegelikkuses see nii ei olnudki. Natuke isegi kahetsen, et juba varem ei alustanud võistluskardiga. Soovitan kindlasti võistluskarti edasi minna kõigil neil, kes on talendisarjas kiired. Hobikart ei ole siiski võidusõiduauto, vahel kipub see meelest ära minema.

Joosep Planken koos oma hilisema tiimikaaslase Randel Erik Evestusega võistlemas hobikardisarjas Talendid Rajale.

 – Oled kõigil hooaegadel olnud kardispordi Eesti meistrivõistlustel poodiumil. Oma esimesel aastal klassis Micro tulid hoobilt hooaja kokkuvõttes teisele kohale, järgmisel aastal olid teine klassis Mini, siis OK-Junioris kolmas ning eelmisel aastal teine. Hetkel juhid klassi OK punktiarvestust. Vaatamata sellele, et su vanus oleks lubanud Micros ja Minis nii mõnegi aasta sõita ning seeläbi meistritiitli hõlpsasti võita, oled kogu aeg justkui tulemusele arengut eelistanud?

Mulle on algusest peale väga meeldinud kardiga sõita ja kuna mul kardiga sõitmine on tulnud üsna loomulikult, siis on olnud tahe ja eeldus püüelda järjest kiiremate kartide poole. Naljatamisi võib öelda, et kardiklassides olen edasi liikunud nagu kooliski, pole soovinud jääda klassi kordama.

 – Sinu võistlusnumber on 47. Miks just see?

Minu onu Margus Planken sõitis kunagi edukalt võistluskardiga ja tema esimene võistlusnumber oli 47. Tema ja minu esimeste startide vahe olevat täpselt 31 aastat. Mäletan, et kui minu esimese kardivõistluse (2016. a Põltsamaal) pilti kõrvutasime onu Marguse tookordse  võistluskardi pildiga, siis tuli 30 aastat arengut kardispordis väga vahvalt esile.

Joosep koos isa Martiga. Võistlusnumber 47 on aga omamoodi huvitava põlvnemislooga.

 – Joosep, kellel peale su vanemate on olnud suur roll, et sinust on saanud see kardisportlane, kes sa täna oled?

Kardisõitu on mulle algusest peale õpetanud Heikki Hõbemägi ja mul on väga hea meel, et alustasin just sedavõrd professionaalses tiimis nagu TARK Racing. Olen saanud keskenduda ainult kõige olulisemale. Heikkiga teineteise mõistmine on meil olnud algusest peale poolelt sõnalt ja ta on hästi selgitanud, mis on spordis oluline ja kuidas tulemusteni jõuda. Taavi on minu arvates väga hea peamehaanik.

Klassi OK minnes sai minu mehaanikuks Martin Täht, kes on väga professionaalne ja rahulik ning omab ka ise suurt võidusõidu kogemust. Kogu tiim on ühtehoidev ja toetav, nagu teine pere.  Taaviga on meil lisaks koostöö väljaspool kardivõistlusi, nimelt osaleme Eesti noorteralli meistrivõistlustel. Ka Heikki on igati toetav minu ralliprojekti suhtes.

 – Kes on su lemmik võidusõitja maailmast?

Lemmik F1 sõitja on Lando Norris, sest ta on noor ja väga andekas, ka hea huumoriga. Rallis kahtlemata Ott Tänak, sest ta on kiire, kohandub hästi uute rallidega ja teab täpselt, mida autost tahta.

Olerex Eesti meistrivõistluste teisel etapil Tabasalus võitjana finišeerimas.

 – Kui aga peaksid nimetama tänase parima Eesti kardisõitja, siis kes see oleks? Miks just tema? Palun püüa põhjendada.

Markus Kajak, sest ta on väga kiire FIA võistlustel ja suudab kohanduda ühelt kardiklassilt teisele väga väikse ajaga. Õnneks on noorematest klassidest tulemas peale väga kiireid ja andekaid sõitjaid, kellel on põnev silma peal hoida.

 – Lisaks kardispordi Eesti meistrivõistlustele osaled väga edukalt ka Eesti noorteralli meistrivõistlustel. Räägi palun, kui keeruline on võidusõidust üle minna rallile, kus pead pidevalt kuulama kaardilugeja poolt öeldut?

Kart on mulle andnud väga palju sõidukilomeetreid (ca 4000 km aastas), tänu millele on olnud autoga harjumine kiire. Autoga pole siiski reaalne sedavõrd palju trenni teha ega võistelda. Kardiga sõitmine hoiab meeled erksad ja füüsiliselt heas vormis. Nii rallis kui kardis on oluline sõita sujuvalt, täpselt ja võimalikult sirgelt. Legendi kuulamist on kaasa aidanud ka erinevad rallisimulaatorid (arvutimängud) ja teiste sõitjate sisevideote analüüs. Aga esimesed rallid olid kindlasti keerulised. Oma päris esimesed võistlused autoga tegin populaarses Noored Roolis Zebra Cup projektis. 

 – Ralli osas on sind suunanud ka Urmo Aava, kes on tuntud lisaks heale rallisõiduoskusele ka väga hea õpetajana. Kirjelda palun, milline näeb välja koostöö kunagise tippsõitjaga?

Urmo on mulle selgitanud väga arusaadavalt, mis põhimõtted on rallis tähtsad ja kuidas teed lugeda. Trennis istub ta kõigepealt kõrval ning jälgib, mida ja kuidas sa teed. Seejärel sõidab ise ja mina kõrval ning selgitab, mida võiks teistmoodi teha. Kahjuks pole ma veel jõudnud sõita suure ralli võistluskiirusel, seega palju on veel õppida. Aga nagu Urmogi on öelnud, ei maksa liigselt rutata, täna on noortel suurepärased võimalused hankida esimesi kogemusi just rahvaralli ja rahvasprindi sarjadest.

Kardispordis on Taavi Lassmann mehaanik, rallis aga kaardilugeja.

 – Füüsilisel ettevalmistusel on võidusõidus teadupärast väga suur roll. Pärast rahvusvahelistesse kardiklassidesse üle minemisel oled alustanud koostööd endise FC Flora füsioterapeudi Jüri Saluperega. Kuidas koostöö temaga sind edasi on aidanud?

Jüri on kujundanud mulle väga tõhusa treeningprogrammi, oleme keskendunud palju spetsiaalsete kaela ja ülakeha harjutustele. Kiiretes OK-Junior ja OK klassides on füüsiline koormus väga suur, eriti kui alustad seal väga noorena. Trennid on aidanud kaasa võhmale ja vastupidavusele just pikkades sõitudes. Räägime alati võistlusjärgses trennis, kuidas läks ja mis oli mureks, vajadusel korrigeerime harjutusi.

Jüri on lisaks ka sõber, kellega muid teemasid arutada, tal meeldib samuti väga jalgrattaga sõita ja neid oma käe järgi muudkui paremaks tuunida. On olnud ka vigastusi, millest Jüri on aidanud kiirelt välja tulla.

Poodiumiintervjuud andmas.

 – Oled üksjagu võistelnud ka välisvõistlustel, kõige tähelepanuväärsemalt ehk FIA Karting Academy Trophy etapil ning Soomes 2019. a sõidetud MM-l klassis OK-Junior ehk siis oled sõitnud võidu maailma absoluutse tipu vastu. Kuidas hindad selle valguses Eesti kardispordi taset?

Eestis on olnud ja on tänagi tippe, kes on välismaal võidukonkurentsis. Oma kogemusest tean, et FIA sarjades tulemust teha on väga keeruline. Osalejaid on mitu korda rohkem ja konkurents väga tihe. Välismaa tipud sama hästi kui elavad kardiraja ääres ja väga keeruline on meie sõitjatel samaga vastata.

Hästi oluline on osaleda EM ja MM võistlustel, sealsetest sõitudest õpib sõitja enim ning kardiseade ja tehnikaga peab palju rohkem pingutama kui Eestis. Välismaal edukad olnud sõitjat toovad koju kaasa uut teavet ja sunnivad kaasvõistlejaid rohkem pingutama. Eestis on õnneks kogemust, kuidas jõuda absoluutsesse tippu ja tipud on eeskujuks uutele tulijatele. 

Konkurents on klassis OK väga tihe ning võidu nimel tuleb palju vaeva näha.

 – Mis on su lemmik kardirada Eestis?

Lemmik rada on Aravete kuna seal on erinevaid kõrgusi ja on nii kiiret osa kui ka aeglast.

 – Pole vist saladus, et sihid ringraja asemel rallit. Need kaks ala ei saa rohkem erinevamad näida, kuid milline on kardisõidu ja rallisõidu ühisosa?

Nii rallis kui kardis peab olema sõidustiil rahulik ja üldiselt kiireim viis edasi liikumiseks on võimalikult otsene sõidujoon. Mõlemas on oluline leida endale sobiv auto seadistus, et piire kombata ja autot usaldada. Hästi oluline on hea ettevalmistus ja võistluseelne test. Rallis on palju muutuvaid olusid, mis mulle samuti väga meeldib. Kardis ma olen ka alati kiirelt kohanenud uute radade ja teeoludega.

 – Mida mootorispordiga tegelemine sulle andnud on?

On aidanud füüsiliselt heasse vormi ja arendanud kiiret mõtlemist ning reageerimist. On andnud juurde enesekindlust, sest sa tead, et oled omal alal parim ja et olla parim, on vaja palju tööd teha ja pingutada.

 – Lõpetuseks: aastaid tagasi olid ise alustav kardisportlane ning nagu kõigil, on ka sinu karjääris olnud kindlasti tagasilööke. Mida sa oma kogemuse põhjal soovitaksid alles oma sportlaskarjääri alguses olevatele kardisõitjatele/lapsevanematele?

Tagasi vaadates on mul olnud palju õnnestumisi, mille sekka ka ebaõnne. Ebaõnn varjutas klassi Mini hooaega, mistõttu polnud võimalik meistritiitlit võita. Aga mootorispordis ei sõltu tulemus ainult sinust endast. Ei tohi pead norgu lasta üksikutest ebaõnnestumistest, tuleb edasi võidelda ja küll õnn ka lõpuks pöördub. Eestis on piisavalt suurte kogemustega nõuandjaid, kellelt tasub julgelt abi küsida, selle asemel, et ise üksinda pusida.