Eesti Kardispordi uudised

Nädala staar #1

Eesti kardispordis on kiireid ja andekaid sõitjaid rohkelt. Alustame oma Nädala Staari rubriigis läinud aasta parimate sõitjate portreteerimisega.

Meie selle nädala külaliseks on võistleja, kes sarnaselt paljudele teistele alustas oma võistlejakarjääri laste hobikardisarjas Talendid Rajale. Oma Eesti meistrivõistluste debüüdi tegi ta kurikuulsal 2017. a Põltsamaa etapil, mis jäeti paraku kehvade ilmaolude tõttu pooleli. Muuseas, võistlus oli talle auhinnaks hobikardisarja etapivõidu eest.

Rubeni esimene võistluskardi start Põltsamaal oli talle auhinnaks suurepärase esinemise eest laste hobikardisarjas Talendid Rajale.

Peagi oli aga meie selle nädala staar juba päris enda isikliku kardi roolis ning polnud kellelegi üllatuseks, et hoo sai ta üles silmapilkselt. Tulid võidud, tulid tiitlid. Seda nii kodumaal kui välismaal võisteldes.

Vaevalt tuleb antud info põhjal kellelegi üllatusena, et jutt käib loomulikult Ruben Voltist, 2018. a Eesti meistrist klassis Mini ja 2020. a Eesti meistrist klassis OK-Junior. Uurime Rubeni käest, kes on tema kangemad konkurendid, mis on tema edasised plaanid ning kõige lõpuks kõige olulisem küsimus: kas vormel või ralli?

Head lugemist!

– Ruben, mäletame, kuidas alustasid oma esimesi sõite laste hobikardisarjas Talendid Rajale. Oma esimesel hooajal 2016. a pingutasid kõvasti, kuid teised poisid-tüdrukud eesotsas Randel-Erik Evestuse, Marten Ojapõllu, Joosep Plankeni, Carmen Kraavi, Henrietta Olakuga ja teistega olid tol aastal sinust siiski kiiremad. Samas oli su areng hooaja jooksul kõigile märgata ning juba järgmisel aastal aga võitsid sarja ülekaalukalt. Kas mäletad ise seda ühte hetke, mil avastasid, et nüüd oled kiirem kui teised, nüüd oled valmis võitma?

“Sellist ühte ja ainsat hetke ausalt öeldes ei mäleta. Mäletan, et 2016. aastal LaitseRallyPark’s toimunud viimane etapp, kus ma sain oma parima tulemuse (5. koht) oli muidugi tubli saavutus, kuid pani mind võib-olla rohkem tahtma ja vaatama pigem poodiumi poole. Polnud ma ju kunagi eelnevalt kardiga sõitnud – olin käinud ainult ujumise ja korvpalli trennis – ning ei teadnud ma ka motospordi maailmast suurt midagi. Aga see tundus mulle huvitav just seetõttu, et esiteks uus asi ja teiseks, ma ei jäänud viimaseks! Et sellest hetkest mäletan et hakkasin rohkem isaga sõitmas käima LaitseRallyPark’i ja Unibet kardikeskuses, kuni ükshetk hoidsin mõlemas kohas 3 kuud järjest rajarekordit! Mõtlesin, et vist ikka tuleb välja küll ja põhiline motivatsioon oligi pärast seda, et tahan olla kõige kiirem. See aitaski kaasa mu tiitlivõidule talentide sarjas.”

Rubeni tähelend sai alguse hobikardisarjast, mille ta võitis 2017. a lausa hirmuäratava ülekaaluga.

– Keda pead kõige olulisemaks abistajaks enda kardisportlase teel? 

“Kõige tähtsam abistaja on kindlasti mu perekond. Kõik nad on mulle kaasa elanud kõik need aastad ja teinud selleks kõik võimaliku, et ma saaksin selle alaga tegeleda. Kindlasti suurim tänu ja toetus läheks mu isale ja mehaanik Madis Laivile, kes mulle on õpetanud kõike, mida peab teadma ühest heast kardisõidust ja üldse kardispordist. Nemad on olnud need inimesed, kes on mind aidanud välja halbadest olukordadest, olnud alati toetavad, õpetanud, selgitanud. Kindlasti suur tänu ka kogu DHR Estonia tiimile, võistlejatele, nende peredele ja mehhaanikutele. Et midagi ikka hästi teha, peab seljatagune olema tugev ja kokkuhoidev.”



– Oled Eesti meistrivõistluste madalamates klassides võistelnud paljude tugevate võistlejate vastu. Keda pead enda seni läbi aegade kõige tugevamaks konkurendiks?

“Kui tiitliheitlustest rääkida, siis kindlasti Joosep Planken. Üleüldisemalt aga kindlasti Markus Kajak. Joosepiga on meil õnnestunud vist kõige enam madistada omavahel ja nii mõnigi pingeline hetk on seeläbi koos üle elatud. Markus Kajak on kindlasti näidanud nii kodus kui nätieks maailmameistrivõistlustel väga häid tulemusi ja pean teda üheks väga tugevaks konkurendiks enda jaoks. Kindlasti on veel sõitjaid, kes minu arvamusega ühtivad. Markuse vastu võisteldes on endal kuidagi tahtmine rohkem pingutada. On ta ju saavutanud lühikese ajaga tulemusi, mida teised pole.”

Konkurents Joosep Plankeniga (nr 47) oli rajal küll kohati tuline, kuid kõik, mis toimub rajal, see jääb rajale.

– Kui peaksid nimetama läbi aegade ühe oma lemmiku Eesti ja ühe maailma võidusõitja, siis kes nad oleksid? 

“Eestist oleks kindlasti Jüri Vips, sest ta on F2 sarjas väga vähese ajaga saavutanud väga häid tulemusi. Ülemaailmne oleks Kimi Räikkönen, kuna ta on selline vaikne, mõtleb kogu aeg, mida saaks paremini teha väga. Samas ei näita välja, mis ta mõtleb või tunneb, aga teeb seda kõike hoopis rajal olles. Kindlasti on tal ka kehvemaid päevi, kuid just see ükskõikne mulje, mis temast on jäänud, meeldib mulle.

”

– Kardikogukond on väga kokkuhoidev ning võistlustel tunduvad sõitjad rohkem sõbrad kui konkurendid olema. Kas heal igapäeva suhtlusel on mingi positiivne väärtus ka vahetus võidusõidus? Või ei huvita sind üldse, kelle vastu parasjagu võidu sõidad?

“Rajast väljaspool suhtlen paljude kardisõitjatega, aga võistlusolukorras annan alati endast maksimumi, et võita. Rajal oleme me siiski kõik konkurendid ja igaüks ilma suurema lahinguta alla ei anna. On siiski üks põhiprintsiip: kõik mida rajal teeme, jääb rajale. Kardist välja astudes oleme jälle need tögavad ja üksteise üle nalja tegevad poisid. Isegi, kui mõni hetk rajal läheb pingelisemaks ja tundub ebaõiglane, siis pikka viha meist keegi ei pea, emotsioon möödub hetkega. Muidugi proovime siis järgmine kord rajal “heas mõttes” eelneva olukorra eest koha jälle kätte näidata jne.”

– Oled viimastel aastatel võitnud sisuliselt kõik, mida ühel kardisportlasel Eestis võita annab. Samuti oled edukalt võistelnud välismaistel võistlustel, kuid me pole sind näinud osalemas suurtel CIK-FIA tiitlivõistlustel. Millal ja kas võiksime debüüti oodata?

“Sellele küsimusele on raske vastata, sest praegu on mul üldse suur küsimärk, kas ma üldse ja kui pikalt sõidan karti edasi. Olen vaikselt proovimas astuda rallimaailma ning esimene võistlus juba ka veebruaris tulekul. Eks näis, kuidas seal minema hakkab ja kas üldse hakkab. Praegusel hetkel ei oskagi vastata, kas on või ei ole oodata mind CIK-FIA võistlustele.”

– Kardisporti nähakse rohkem ringraja alasid toetava spordialana. Edukaid näiteid on ka kardist ralliauto rooli siirdunud sõitjate kohta. Näiteks soomlane Teemu Suninen on üks sellistest. Kas ka sind võib tulevikus kohata suurema võistlustehnika roolis? Kui, siis kas pigem vormel- või ralliauto?

“Eks olen minagi üks näide, kuna proovin sellest aastast proovin kätt ka ralliauto roolis. Pean tunnistama, et rohkem meeldib mulle ikkagi ralli, aga vormelisõidu võimalusest ka ei keelduks. Selle aasta idee ongi rohkem autot proovida ja katsetada, et kuhu suunda ma minna tahan. Kas rallimaailm on üldse minu jaoks? Ei tea veel, sest hetkel olen veel kogemusteta ning vägagi algaja selles osas.”